Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
12. august 2015, Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-15-11907 M. K.i hagi K. K.i vastu isaduse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. K. Kostja K. K., seaduslik esindaja L. P.
Keelduda menetlusse võtmast M. K.i hagi K. K.i vastu isaduse tuvastamiseks ning tagastada see selle esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused 10.08.2015 esitas M. K. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse isaduse tuvastamiseks. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti võib kohus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on K. K.i põlvnemine juba tuvastatud ehk tema sünnikandes on isana märgitud M. K.. Kohus selgitab, et kui hageja kahtleb, kas K. K. põlvneb hagejast, on tal õigus esitada kohtule hagiavaldus K. K.i vastu sünniaktis vanema kande vaidlustamise nõudes. Kohus selgitab täiendavalt, et perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg 1 kohaselt põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Lõike 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis,
Tsiviilasi nr 2-15-11907 esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on K. K.i elukoht xxxxxx xx x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx-xxxx xxxxxxx. Kohus on võtnud ühendust telefoni teel (numbril xxxxxxxx) ka K. K.i seadusliku esindaja L. P.ga, kes kinnitas, et eelpool toodud aadressil K. K. ka reaalselt elab. Seega ei kuulu M. K.i poolt esitatud põlvnemise tuvastamise hagi, ega ka hagi sünniaktis vanema kande vaidlustamiseks (kui hageja soovib antud hagi esitada), Pärnu Maakohtu alluvusse. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et PKS § 93 lg 1 järgi võib vaidlustada kohtus isaduse üldjuhul ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Selle sätte mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema üldjuhul ajast, mil isik saab teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses (vt Riigikohtu 16. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 14). Tulenevalt eelpool toodust ning TsMS § 371 lg 1 p 3 ja § 371 lg 2 p 2 alusel keeldub kohus esitatud hagi menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuigi kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.