Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

T. N.

kontole

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud.. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata

2 (4)

enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. A. V. sünnitunnistuselt (tl 3) nähtub, et tema vanemad on A. V. ja T. V. (praegune N. , tl.16). Kostja on hagimaterjalid ning hagi menetlusse võtmise 30.04.2015.a. kohtumääruse isiklikult kätte saanud 14.05.2015.a. 18.05.2015.a. on kostja A. V. saatnud kohtule e-kirja, milles ta tunnistab hagi ning nõustub alates 2015.a. juunikuust elatist maksma. Kostja taotleb menetluse lõpetamist (tl.11). Kohus on A. V. tõlgi vahendusel telefoni teel ära kuulanud, ärakuulamisel on ta väitnud, et kuna elab xxxxxxxxxxxxxxx, kus miinimumpalk ei ole nii suur kui Eesti Vabariigis, puuduvad tal vahendid lapsele elatist maksta. Hageja seaduslik esindaja T. N. on 08.06.2015.a. esitanud kohtule taotluse menetluse jätkamiseks (tl.15). Taotluses on antud ülevaade kostja poolt lapsele tasutud elatisrahadest pärast abielu lahutamist 2011.a. Viimast korda on kostja tasunud lapsele elatist hageja esindaja poolt esitatud andmetel 4.11.2012.a. 95 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning seetõttu tuleb hagi rahuldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, et tal puudub võimalus Eestis kehtiva perekonnaseaduse alusel täita lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud minimaalses määras. Kohtu hinnangul ei ole ka A. V. olukorras, kus ta teiste kohustuste tõttu ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 16) selgub, et A. V. on üks ülalpeetav – A. V. . Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Eeltoodu alusel mõistab kohus A. V. välja elatise A. V. kasuks alates hageja esindaja poolt taotletud ajast - 11.maist 2015.a. kuni 31.juulini 2015.a. ühekordse summana 717,90 eurot (195:31x21+3x195), arvestades asjaolu, et 31.juuli seisuga oli sissenõutavaks muutunud ka elatis 2015.a. augustikuu eest. Edasiselt kuulub elatis väljamõistmisele perioodiliste maksetena seaduses sätestatud miinimummääras, mis tähendab, et igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas,

3 (4)

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesolevas asjas ei ole hageja esindaja menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta elatise nõudmise ja muutmise hagilt riigilõivu.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.