nende Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX; elukoht
XXX);
Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post
XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja XXX(isikukood XXX) tütar XXX(isikukood XXX) kasuks elatis alates 01.01.2015.a kuni XXX täisealiseks saamiseni (so kuni 16.04.2020.a) summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavaldusest nähtub, et XXXja kostja XXX ühine tütar XXX on sündinud XXX.a. Harju Maakohtu 14.06.2011.a määrusega nr 2-10-66957 on XXX eestkostjaks määratud XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja märgib, et kostja ei ole andnud ülalpidamist juba 2 aastat. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 01.01.2015.a. Kostja vastus
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et lapse kulutused ei saa olla nii suured, kui need on hagiavalduses märgitud. Kostja märgib, et ei suuda majandusliku olukorra tõttu nii suurt elatist maksta, kuivõrd teenib vaid 184 eurot kuus. Samas märgib, et saab tasuda vaid miinimummääras elatist. Märgib, et on last toetanud ning temaga aega veetnud. 1(4)
3.Kostjale kuulub korter asukohaga XXX, Tallinn ning sõiduauto BMW (2003.a). Märgib, et ei saa suuremat sissetulekut teenida terviseprobleemide tõttu. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 1 755 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
6.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest 1⁄2 on 195 eurot.
8.Hagiavaldusest (tlk 1-3) nähtub, et XXX ja kostja XXX ühine tütar XXX on sündinud XXX.a (tlk 4, sünnitunnistus). Harju Maakohtu 14.06.2011.a määrusega (tlk 5-6) nr 2-1066957 on XXX eestkostjaks määratud XXX kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja märgib, et kostja ei ole andnud ülalpidamist juba 2 aastat. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 01.01.2015.a.
9.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et lapse kulutused ei saa olla nii suured, kui need on hagiavalduses märgitud. Kostja märgib, et ei suuda majandusliku olukorra tõttu nii suurt elatist maksta, kuivõrd teenib vaid 184 eurot kuus. Samas märgib, et saab tasuda vaid miinimummääras elatist. Märgib, et on last toetanud ning temaga aega veetnud. Kostjale 2(4)
kuulub korter asukohaga XXX, Tallinn ning sõiduauto BMW (2003.a). Märgib, et ei saa suuremat sissetulekut teenida terviseprobleemide tõttu.
10.Kostja märgib, et tal on majanduslikud raskused, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma elatist nõutud ulatuses. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (tlk 28-44) nähtuvalt laekub töötasu kostja pangakontole ning selle suurus on tõepoolest selline nagu kostja väidab. Siiski teeb kostja pangakontole ka vajalikus suuruses regulaarseid igakuised sularaha sissemakseid summavahemikus 1001 575 eurot (2015.a mai). Kostjale kuulub sõiduauto BMW ning korter asukohaga XXX (kinnistusregistri nr XXX). Arvestades kostja pangakonto väljavõtteid, on kohtul alust arvata, et kostjal on ka selliseid sissetulekuid, mida ta vaatamata kohtu nõudmisele (14.05.2015.a tõendite kogumise määrus) ei ole kohtu ette toonud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja on oma varalist seisundit arvestades probleemideta võimeline oma last ülal pidama.
11.Kostja märgib hagi vastuses, et on last toetanud ning temaga aega veetnud. Kohus osundab, et sellised vastuväited on paljasõnalised. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi oma väidet kinnitavat tõendit. Samuti ei nähtu lapse ülalpidamiseks tehtavad maksed ka kostja pangakonto väljavõtetest. Seetõttu kohus jätab kostja vastavad vastuväited tähelepanuta.
12.Kostja lisab, et ei saa suuremat sissetulekut teenida terviseprobleemide tõttu. PKS § 102 lg 2 sätestab, et Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Kohus on palunud 12.06.2015.a e-kirjas kostjal oma väidet tõendada ning selgitas, et vastasel juhul ei arvesta kohus kohtuotsuses kostja väidet. Kostja on kohtule esitanud Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekaardi (tlk 49) haigusjuhust nr XXX 2015, kust nähtub, et kostjal on diagnoositud generaliseerunud lümfadenopaatiana avalduv HI (kood B23.1), mistõttu on ta regulaarsel jälgimisel ja ravil. Kohus märgib, et nimetatud tõend ei tõenda veel asjaolu, et kosja oleks täielikult või osaliselt töövõimetu. Töövõimetuse tuvastab vastav riiklik ametiasutus ning selle kohta väljastatakse otsus, kus muuhulgas märgitakse ära töövõimetuse ulatus ja kestvus ning selle eest makstavad toetused. Kostja ei ole sellist tõendit kohtule esitanud. Seega ei saa kohus kostja esitatud tõendile toetudes sedastada, et kostja ei suuda temal esineva haiguse tõttu suuremat igakuist sissetulekut kui 184 eurot teenida.
13.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor, tööealine ja terve. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja nõue on niigi esitatud võimalikus seadusega ettenähtud alammääras. Kostjalt tuleb elatis hageja kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas 3(4)
ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega tuleb kostjal tasuda elatist miinimummääras alates 01.01.2015.a 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.
14.Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab XXX tütar XXX kasuks välja igakuise elatise alates 01.01.2015.a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (käesoleval aastal 195 eurot kuus).
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast ning 2015.a töötasu alamäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 755 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi ja rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.