Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, asukoht Jõe 9/Ahtri 12, Tallinn 10150); Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX); Lihtmenetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 07.04.2015.a. kuni 30.07.2015.a. eest kokku summas 1480,50 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend eurot ja 50 senti) eurot ja alates 01.08.2015.a. 195.- (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 1480,50 eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 15-ks kuupäevaks. Elatis tuleb XXX üle kanda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.
6.Välja mõista XXX XXX kasuks tema kuuskümmend) eurot.
menetluskulude katteks
560.- (viissada
7.XXX välja mõistetud XXX menetluskulu kuulub viivitamatule tasumisele pärast kohtuotsuse jõustumist XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.XXX ja XXX kooselust sündis XXX.a. poeg XXX.
2.XXX elab koos emaga.
3.07.04.2015.a. kohtusse esitatud hagiavalduses märgib hageja, et kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist püsivalt alla seaduses sätestatud miinimumsumma ehk 150.- eurot kuus, kusjuures viimati maksis kostja elatist lapse ülalpidamiseks 15. detsembril 2014.a. Nimetatust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 06.04.2014.a. kuni 06.04.2015.aehk kuni hagi esitamiseni 832,50 eurot ja alates hagi esitamisest 195.- eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja 18 aastaseks saamiseni.
4.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXX sünnitunnistuse, oma pangakonto väljavõtte XXX poolt makstud elatise kohta, XXX palgatõendi XXXAS-st.
Kostja vastuväited ja põhjendused.
Lk 2 (6)
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja väidab, et on hageja ülalpidamiseks elatist maksnud rohkem kui 16. mail 2007.a XXX kokku leppisid.
6.Kostja sõnul puudub tal töökoht ning tal on ka teine laps XXX, millest tulenevalt ei ole ta suuteline maksma elatist hagejale tema poolt nõutavas summas. Kostja palub jätta temalt välja mõistmata tagasiulatuva elatise ja määrata igakuiseks elatiseks hageja kasuks 100.- eurot kuus.
7.Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega tema ja XXX vahel 16.05.2007.a. sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja maksma elatist XXX ülalpidamiseks 1500.krooni kuus ning samas kokkuleppes fikseeritakse ka kostja elatise võlg seisuga 01.05.2007.a. summas 6000.- eurot, oma pangakonto väljavõtte hageja kasuks makstud elatise kohta. Kohtu poolt kogutud tõendid.
8.Juhindudes TsMS § 230 lg 4 ja 5 nõudis kohus välja AS-ist Eesti Krediidipank, AS-ist SEB Pank, Swedbank AS-st, Nordea Bank Finland PLS Eesti Filiaalist ja Danske Bank AS Eesti filiaalist XXX ja XXX pangakonto väljavõtted. Kohtuotsuse põhjendused.
9.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule.
10.Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla
Lk 3 (6)
üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PkS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
11.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates 06.04.2014.a. ja hageja esitas elatisehagi kohtusse 07.04.2015.a. ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole alates 2015. aasta algusest elatist oma alaealise poja ülalpidamiseks maksnud, on hagi esitamine kostja vastu elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, sest kostja on rikkunud oma lapse ülalpidamise kohustust.
12.Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega
Lk 4 (6)
ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi.
13.Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus kostjalt elatist välja mõista väiksemas summas kui seadusega kindlaks määratud miinimum. Asjaolu, et kostja ja XXX leppisid 2007. aastal kokku, et kostja maksab XXX ülalpidamiseks elatist 1500.- krooni kuus, ei tähenda seda nagu ei peaks kostja oma lapsele elatist maksma vähemalt miinimummääras. Kohus on seisukohal, et kostja sissetuleku väidetav nappus või selle puudumine käesoleval ajal ei anna põhjust mõista elatist välja väiksemaks summas, kui seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurus. Samuti ei anna hagejale seaduse poolt ettenähtud elatustaseme miinimumstandardist allapoole jääva sissetuleku tagamiseks põhjust asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et vanema elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema PKS § 123 kohaselt tähelepanu keskmes. Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslase kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku regulaarse elatise. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine ning puudub põhjendus, miks kostja ei saa tagada lastele võrdväärset ülalpidamist, mis vastaks vähemalt seaduse poolt ettenähtud miinimumsuurusele. Ülalpidamiskohuslase ülesanne laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest, ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb kostjal leida endale töö ja teenida sellist sissetulekut, mis võimaldab tal ülal pidada oma alaealisi lapsi vähemalt minimaalset elatist makstes, milleks käesoleval aastal ongi 195.- eurot kuus.
14.Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel kostjalt alates 06.04.2014.a. arvestab kohus sellega, et kostja maksis kogu hagetava perioodi 2014.a. aastal elatist 150.- eurot kuus, v.a. juunikuus, mil kostja maksis elatist 282.- eurot kuus, ehk siis kokku 1482.- eurot, mida tõendavad nii hageja kui kostja pangakonto väljavõtted (t/l 12-13 ja 32), kuigi kostja oleks pidanud maksma elatist nimetatud kuude eest 1597,50 eurot (9 x 177,50) arvestusega, et eelmisel aastal oli seadusega sätestatud elatise miinimum 177,50 eurot kuus. Seega maksis kostja elatist 2014.a. vähem 115,50 (1597,50-1482) eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja oleks pidanud maksma elatist alates 2015.aasta jaanuarist kuni juulikuu lõpuni 195.- eurot kuus ehk kokku 1365.eurot (7 x 195) ja kohtul puuduvad andmed, et kostja sellel perioodil üldse elatist maksnud oleks, on kostja elatise võlg hageja ees 30.07.2015.a. seisuga 1480,50 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
15.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Lk 5 (6)
Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud 560.- eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus väljastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas kohtule ei teatanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 560.- eurot on põhjendatud ja kuuluvad kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele. Tsiviilasja hinna määramine.
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1755.- eurot (9 x 195). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.