Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

2 (4)

Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ning elatise nõue on õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus muuhulgas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100 ja 101. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär oli 2015. aastal Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 tulenevalt 390 eurot. Sünnitunnistustest (tl 4 ja 5) nähtub, et R. M. ja R. M. vanemad on M. M. ja S. P. , seega on R. M. ja R. M. õigus nõuda M. M. ülalpidamist. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist lähtudes PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise minimaalsest määrast, millest väiksem ei või igakuine elatis olla, puudub kohtul vajadus analüüsida elatise suuruse põhjendatust. Eeltoodu alusel mõistab kohus M. M. välja elatise R. M. ja R. M. kasuks alates 08. aprillist 2015. a kuni 03. augustini 2015. a ühekordse summana 929,50 eurot mõlemale lapsele (aprillikuu eest 195:30x23=149,50 eurot, mai-augustikuu eest 195x4=780 eurot) ning edasiselt kummagi lapse kasuks perioodiliste maksetena seaduses sätestatud miinimummääras, mis tähendab, et igakuine elatis tuleb ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas kostja.

3 (4)

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hagejaid on menetluses esindanud seaduslik esindaja. Seega puuduvad käesolevas asjas menetluskulud, mida oleks vajalik kostjalt hagejate kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p-s 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.