Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest XXX ja XXX. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Avalduse asjaolud ja menetluse käik Avaldaja XXX ja puudutatud isik I XXX suhtest sündis XXX.a. poeg XXX, kes jäi pärast vanemate kooselu lõppemist ja lahku kolimist ema XXX. Lapse isa XXX elab endale kuuluvas 4-toalises kõigi mugavustega korteris aadressil XXX, Tallinn, mis oli varasemalt pere ühine elukoht. Avaldaja soovib poja XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse hooldusõiguse üleandmist avaldajale s.o. ainuhooldusõigust. Oma esitatud nõuet põhjendab avaldaja asjaoludega, et peale lapse sündi puudus kodus pidevate omavaheliste tülide ja eriarvamuste tõttu rahulik õhkkond. Avaldaja pakkus olukorra parandamiseks XXX korduvalt välja, et pöörduda koos paariteraapiasse, kuid XXX keeldus sellest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et XXX avaldus kuulub osalisele rahuldamisele. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus). PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldaja XXX ja puudutatud isik XXX on XXX vanemad. XXX ja XXX omavad XXX suhtes ühist hooldusõigust. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 p 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Avaldaja taotleb lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamist puudutatud isikuga ja hooldusõiguse täielikku üleandmist avaldajale. Asja kohtuliku menetlemise ajal ei ole kohus

tuvastanud poolte vahel lahendamatuid vaidlusi hooldusõiguse teostamisel, mis tingiks ühise hooldusõiguse lõpetamise vajaduse ja avaldajale hooldusõiguse täieliku üleandmise. Laps on elanud sünnist saadik koos oma emaga. Pooltel puudub vaidlus lapse elukoha osas. Vaidlus oli asja menetlemise ajal ema ja lapse puhkusereisiga seonduvalt. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik ei ole faktiliselt hooldusõigust teostanud, vaid üksnes suhtlemisõigust, mistõttu on juriidiliselt korrektne poolte ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda ainuhooldusõigus lapse igakordse viibimisõiguse osas lapse emale. See vastab lapse huvidele, kuna tagab lapse senise elukorralduse püsimajäämise ja säilitab lapsele turvatunde. Avaldaja on vaimselt ja majanduslikult valmis last kasvatama, tal on lapsega lähedane hingeline side. Menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et vanematel on erimeelsused, mis on seotud lapse ravimisega. Puudutatud isik on nn tavameditsiini vastane ja ei poolda arsti juures käimist lapsega ning toitumise osas peab puudutatud isik õigeks vaid toortoitumist, nõudes, et avaldaja annaks lapsele vaid kuumutamata puuvilju ja marju, äärmisel juhul mõningaid kuumutamata köögivilju. Kohus nõustub lapse määratud esindaja arvamusega, et selles osas peavad vanemad lähtuma üldtuntud teadmisest ja perearsti soovitusest. Kohus nõustub lapse esindajaga ka selles osas, et lapse ravimisel alternatiivmeditsiini/liidusravi meetodiga peab lapse isa esmalt informeerima avaldajat ja kooskõlastama avaldajaga eelnimetatud ravivõtete kasutamist. Kokkuleppe mittesaavutamisel tuleks isal konsulteerida alternatiivmeditsiini/loodusravi kasutamise lubatavusest perearstiga ja teavitada seejärel avaldajat perearsti arvamusest. Kuna lapsevanematel puudub meditsiiniline haridus, on neile kohustuslik järgida arsti ettekirjutusi. Kuna lapse kooliminekuni ja lasteaeda minekuni on pikalt aega, ei näe kohus vajadust vanemate ühist hooldusõigust kooli- ja lasteaia valiku osas jätta ühele vanemale. Suhtlemiskorras jõudsid vanemad kohtuistungil kokkuleppele, mida kohus määrusega kinnitab. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.