Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

XXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Edasikaebekord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 405 lg 1). Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXXhagi XXX vastu elatise nõudes alammääras ning elatise nõudes alammääras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest ja üks aasta tagasiulatuvalt. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja seletas, et saab aru, et peab lapsele ülalpidamist andma, kuid tal pole seda majanduslikult võimalik teha. Kostja palus tagasiulatuva elatise nõude jätta täielikult rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat ülal pidama. Kostja seletas, et tal pole võimalik elatist tasuda, kuna ta ei tööta. Elab väikelinnas, kus tööd pole ja mujale tööle käies, tuleks tasuda sõidukulude eest. Lisaks on kontod arestitud. Last pole juba aastaid näinud, sest ema ei näita last. Lapse ema ja isa vahel on muud varalised suhted, kus ema ei ole oma kohustusi täitnud. Eeltoodud põhjustel ei ole elatise tasumine võimalik. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on osundanud PkS §-le 102 lg 2, millise kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Lisaks XXX on kostjal veel üks laps, XXX.a sündinud XXX. Kostja seletusest ilmnevalt ei tasu ta XXX ülalpidamiseks elatist. Seega ei saa veel ühe lapse olemasolu ülalpidamise väljamõistmisel arvestada. Ükski kostja poolt nimetatud asjaolu ei ole aluseks elatise vähendamiseks või elatise väljamõistmata jätmiseks. Lapsel on vaja süüa, riideid ja eluaset iga päev. Kostja on parimas tööeas inimene, mingeid objektiivseid takistusi ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks ei esine. Kui kostjal on varalised nõuded hageja seadusliku esindaja vastu, siis tuleb need eraldi esitada. Muud varalised nõuded kostja ja hageja seadusliku esindaja ei ole aga niikuinii kuidagi seotud elatise nõudega, sest kostjal on kohustus pidada üleval oma last, hagejat, mitte aga hageja seaduslikku esindajat. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alammääras. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras tagasiulatuvalt alates 09.03.2014.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks elatist tasunud ja ei ole muul viisil hageja ülalpidamises osalenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslik esindaja ei ole tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist nõudnud. Samuti on ilmne, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seab kostja majanduslikult raskesse olukorda ja on talle ülejõu käiv kohustus. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada tagasiulatuva elatise perioodi ja tagasiulatuv elatis tuleb välja mõista kuue kuu eest enne hagi esitamist s.o alates 09.09.2015.a. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja alammääras. 2014.a oli elatise alammäär 177.5 eurot ja käesoleval aastal on 195 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 2014.a eest 657 eurot ja 2015.a eest 442 eurot, kokku 1099 eurot. Vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele määrab kohus TsMS 445 lg 1 kohaselt, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja nimetatud kontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu põhjal tuleb kummagi poole kulutused jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kumbki pooltest ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude jagamist ning kindlaksmääramist.

Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Edasikaebekord TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega ning hagihind on alla 2000 euro. Kuna hageja nõue on vähem 2000 eurot, siis on tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. TsMS § 637 lg 21 lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.