Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

arveldusarvele

2 (4)

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § x lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on 05.06.15.a. kostja elukoha aadressil vastu võtnud kostja elukaaslane L.Raudmann (tl.13). Tulenevalt TsMS § 322 lg 1 loetakse dokument sellega saajale kätte toimetatuks. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 21 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § x lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg x makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2015.a. on 195 eurot. PKS § 101 2.lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb käesoleval ajal üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus 390 eurot ning ühe vanema osaks sellest 195 eurot (elatise miinimummäär). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest s.o. 01.06.2015.a. Kohus mõistab elatise tagasiulatuvalt kuni kohtuotsuse tegemiseni välja ühekordse summana 780 eurot, s.o 390 eurot 2015.a. juunikuu eest ja 390 eurot 2015.a. juulikuu eest, kuna juulikuu elatise nõue on tulenevalt PKS § 100 lg x, mis sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, sissenõutavaks muutunud.

3 (4)

Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus elatise välja 195 eurot kuus ühele lapsele, s.o kokku 390 eurot. Kuna elatis ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta, tuleb edasiselt elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada, et igakuine elatis ei oleks väiksem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 17x lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § x lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § x lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.