Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.juuli 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-15-7430
Tsiviilasi
V. G. hagi M. G. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1755 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V. G. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: T. G. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja: M. G. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused
2 (4)
Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 29.mail 2015.a. aadressil Gagarina 4a, Petseri, Pihkva oblast, Venemaa Föderatsioon. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 21 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2014.a. oli 177,50 eurot ja 2015.a. on 195 eurot. PKS § 101 2.lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb käesoleval ajal üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus 390 eurot ning ühe vanema osaks sellest 195 eurot (elatise miinimummäär). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.05.2014.a. Kohus mõistab elatise tagasiulatuvalt kuni kohtuotsuse tegemiseni välja ühekordse summana – 2785 eurot, sealhulgas 1420 eurot (8x 177,50) ajavahemiku 2014 mai-detsember eest ning 1365 eurot (7 x 195) ajavahemiku 2015 jaanuar-juuli eest, arvestades, et 2015.a. juulikuu elatise nõue on tulenevalt PKS § 100 lg 4, mis sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, sissenõutavaks muutunud.
3 (4)
Alates 01.juulist 2015 mõistab kohus elatise välja 195 eurot kuus, kuid kuna elatis ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb edasiselt elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada, et igakuine elatis ei oleks väiksem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.