Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-4617

Tsiviilasi

XXXavaldus lapse elu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuse valiku osas otsustusõiguse saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Marko Woronowicz (epost [email protected]) Puudutatud isik I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) XXX määratud Lausmaa

esindaja

vandeadvokaat

Natalia

Eestkosteasutused XXX Vallavalitsus (asukoht Tartumaa, XXX vald, XXX, e-post [email protected]) ja XXX Vallavalitsus (asukoht XXX, XXX küla, post XXX) Esindaja XXX Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.06.2015

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avalduse asjaolud Kohtule 24.03.2015 esitatud avalduses palub avaldaja anda avaldajale XXXelu- ja viibimiskoha, haridusasutuse ja tervishoiuteenuse valiku osas otsustusõigus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et XXX avaldus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku XXX hooldusõiguse jagamises on 27. mail 2013.a. Pärnu Maakohtu jõustunud kohtulahend, mille kohaselt otsustusõigus XXX elu ja viibimiskoha üle on antud lapse isale XXX. Lapse elu- ja viibimiskoht on praegusel ajal isa elukohas XXX. Kohtulahendi põhjenduste kohaselt jättis ema XXX oma lapse hooletusse, varjates oma ja lapse elukohta sotsiaaltöötajate eest ja keeldudes koostööst arstide ja sotsiaaltöötajatega. XXX on sotsiaalse ja kognitiivse arengupeetusega laps, kes vajab rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutamist, kuid ema keeldub lapse puuet tunnistamast ja leiab, et lapsel puudub vajadus nende teenuste järele. Pärast Pärnu Maakohtu 27.05.2013.a. määruse tegemist elas laps koos emaga XXXmaakonnas ja käis XXXlasteaias. Alates veebruarist 2015.a. on laps isa elukohas ja käib Loo lasteaias. XXXkäib tööl Rootsis ja on seoses sellega enamuse tööpäevadest viibinud Rootsis. XXXselgitas kohtule, et tema viibimine Rootsis on ajutine ja seoses tööga. Tal on kindel plaan tulla Eestisse. Kohtule esitatud lastepsühholoog XXX kokkuvõttest ja XXX Lasteaia koolivalmiduskaardist selgub, et XXXon tugev arengupeetus, tema kõne areng on maha jäänud ning tal puudub koolivalmidus, mis peaks selles vanuses olema tavapärane lapse arengutase. Kohtuistungil selgitas XXX, et tal olevat XXX maakonnas elukoht, ahjuküttega maja, mida ta üürivat. Tema sissetulekuks olevat tulu koristustöödega tegelevast firmast XXX, reg. kood XXX, kust saadav tulu olevat 2300 eurot kuus. Firmas töötab tema üksinda. XXXväited oma elu- ja töötasu kohta on paljasõnalised, tõendamata. Lastekaitsetöötaja kohtuistungil tehtud ettepanekule alustada koostööd lapse rehabilitatsiooniplaani koostanud psühholoogi XXX vastas XXX selgelt eitavalt. Lapse puudega tegelemine olevat lasteaia ja kooli ülesanne, tema emana ei näe vajadust sellega eraldi tegelda. XXX kinnitas kohtule, et ta teeb kõik endast oleneva, et lapse arengupeetus spetsialistide abiga tasa teha, et tal oleks võimalik õpinguid alustada aasta hiljem tavapärasest, aga tavakoolis. XXX avalduse rahuldamist ei toeta lapse määratud esindaja ega eestkosteasutus. XXX Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistid leiavad, et XXX käitumine on andnud põhjust kahelda tema adekvaatsuses ning juhul kui XXX ei suuda mõista lapse vajadusi ning kahjustab oma tegevusega lapse tervist, tuleb kohtul algatada XXX isikuhoolduse piiramine XXX suhtes. Elamistingimused lapse praeguses elukohas on kirjalike dokumentide alusel normaalsed ning tema igapäevavajadused on kaetud. Isa on huvitatud koostööst psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega. Kohus ei ole tuvastanud asja menetlemisel, et Pärnu Maakohtu 27. mai 2013.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-12-20361 tegemise aluseks olevad asjaolud oleksid oluliselt muutunud. Kohtul on alust eeldada, et XXX avalduse rahuldamine ei ole kooskõlas lapse huvidega, mistõttu avaldus tuleb jätta rahuldamata.