2-24-105131/14 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lgle 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse põhjendused Hagi aluseks on xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel 01.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 17.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlg. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh välja selgitanud kostja sissetulekute, kulutuste ja finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekuse). Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et algne hagi hind oli hagis esitatud nõudeid arvestades 4480,10 eurot. Kohus rahuldab hageja nõuded kokku 2185,70 (põhinõue) + 237,27 (edasiulatuvate viiviste aastane summa) = 2422,97 euro ulatuses, s.o 54% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 46% ulatuses hageja kanda ja 54% ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulu 527 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja 507 eurot hagiavalduse koostamine ja esitamine). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 490 eurot, kuna tsiviilasjalt hinnaga kuni 4500 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 490 eurot. TsMS §484 2 alusel on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot põhjendatud. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka 2/3