Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja
02.juuli 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-15-1639
Tsiviilasi
T. T. hagi J. T. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: T. T. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: E. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kostja: J. T. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ning 431 lg 1 alusel
02.02.2015.a on kohtusse esitatud T. T. hagi J. T. vastu elatise väljamõistmiseks. 11.02.2015 on kohtusse saabunud hageja seadusliku esindaja avaldus hagist loobumiseks, kuna kostjaga on saavutatud kokkulepe elatise maksmise osas. Hageja esindaja ei ole taotlenud kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on hagist loobumise avalduse kostjale kätte toimetanud (tl 16) ja palunud kostjal esitada avalduse kohta oma seisukoht. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, järeldab kohus, et kostjal ei ole menetluse lõpetamisele vastuväiteid. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt TsMS § 432 uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, vastavalt osundatud paragrahvi 2. lõikele tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tegasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna käesolevas asjas on kostja pärast hagi esitamist nõustunud maksma elatist ulatuses, millega on nõustunud ka hageja esindaja, ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja on elatise nõude esitamisel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, seega hagejal eeldatavalt menetluskulusid ei esine. Hagist on loobutud menetluse algstaadiumis - 5 päeva jooksul pärast seda, kui hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud ning ei ole veel saabunud kostja poolt hagile vastamise tähtaeg, seega eelduslikult ei ole ka kostjal menetluskulusid tekkinud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.