2-15-6961/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja) esitas 08.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Harju Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-33982 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 145 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt oli 2012. aastal elatise väljamõistmise ajal hageja 4aastane. Käesoleval ajal on hageja 7-aastane ning õpib 1.klassis. Seoses hageja kasvamise ja kooliminekuga on suurenenud kulutused hageja riietele, jalatsitele, toidule, koolitarvetele, vaba aja veetmisele ning kooli ühisüritustele. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejal tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning puudest tulenevaid lisakulusid juhendamisele ja järelevalvele. Suurenenud kulutused hõlmavad hageja toimetuleku abivahendeid, hageja rehabiliteerimisele suunatud vahendeid ja tegevusi. Hageja kulutused riietele ja toidule on kuus kokku 200 eurot, koolitarvetele 20 eurot, vaba aja veetmisele 20 eurot, kulud eluruumile on sügis-talvisel perioodil keskmiselt 120 eurot kuus, sidekulud 40 eurot kuus, korteriüür 100 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on töövõime kaotuse protsent 80% ning terviseseisundi tõttu ei ole ta suutnud tööl käia ja on töötu. Kostja vastuväited Kostja 29.05.2015 vastuse kohaselt palub kostja jätta muutmata 12.03.2012 Harju Maakohtu otsusega nr 2-11-33982 välja mõistetud 145 eurot kuus ühe aasta jooksul. Kostja on järgmisel aastal valmis uuesti lahendama elatise suurendamise nõude miinimummäärani arvestades kostja materiaalset seisundit sel momendil. Kostja vastusest nähtuvalt on kostja seoses kinnipidamisasutuses viibimisega kaotanud oma töökoha ning võimaluse naasta peale vabanemist tööle. Kostja selgitab, et tal on raske tööd leida, kuna tööandjad ei soovi võtta tööle inimest, kes on varem kuriteo eest karistatud. Käesoleval ajal on kostja võetud töötuna arvele Eesti Töötukassasse ja teeb endast kõik võimaliku, et tööd otsida. Lisaks on kostjal laenukohustus Hansapanga ees, hageja kasuks on kostja kinnisvarale aadressil Uus 4-8, Aravete alevik, Ambla vald, Järvamaa pandud keelumärge. Kohtu selgitused Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel

2-15-6961 õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 12.03.2012 lahendiga tsiviilasjas 2-11-33982 on varasemalt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 145 eurot. Käesolevalt palub hageja elatise suurendamist miinimumsummani. Hageja kasvamise ja kooliminekuga on suurenenud kulutused hageja riietele, jalatsitele, toidule, koolitarvetele, vaba aja veetmisele ning kooli ühisüritustele. Lisaks on Sotsiaalkindlustusameti 19.11.2014 otsusega nr 1160557 (tl 4 - 5) hagejal tuvastatud raske puue, millest tingituna ta vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet. Hageja suurenenud kulutused hõlmavad hageja toimetuleku abivahendeid, hageja rehabiliteerimisele suunatuid vahendeid ja tegevusi. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2012 aastaga oluliselt kasvanud. Kohus leiab, et arvestada tuleb hageja Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud puuet ning hageja toimetulekuks vajalike abivahendite ja hageja rehabiliteerimisele suunatuid vahendeid, tegevusi, samuti asjaolu, et tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Käesolevalt on selle suurus ühele lapsele 195 eurot, mida ka hageja nõuab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse kasvavaid vajadusi ja kulutusi tõendama. Kohus leiab, et pärast kostjale elatise maksmise kohustuse kindlaksmääramist on tekkinud uued asjaolud: elukalliduse tõus, lapse vanemaks saamine, millega kaasnevad täiendavad vajadused, samuti lapse ülalpidamisega seotud kulude suurenemine ning tõusnud on seadusega kindlaksmääratud elatise minimaalne suurus. Lisaks hõlmavad hageja suurenenud kulutused ka hageja toimetuleku abivahendeid, hageja rehabiliteerimisele suunatud vahendeid ja tegevusi. Nimetatud asjaolud on aluseks elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 alusel. Kostja elatise suurendamisega nõus ei ole ja palub elatise suuruse jätta muutmata. Kostja toob välja, et viibis 27.04.2011 kuni 27.08.2013 kinnipidamisasutuses, mil kostjal ei olnud võimalik sissetulekut omada ning elatise võlgnevus kasvas. Seoses kinnipidamisega on kostja kaotanud oma töökoha ning võimaluse naasta peale vabanemist tööle. Kuivõrd kotjal on raske tööd leida, ei ole tal sissetulekut, seega on piiratud ka võimalused hageja ülalpidamiseks. Kostja on käesoleval ajal võetud töötuna arvele Eesti Töötukassasse (tl 71). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

2-15-6961 põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks teisi alaealisi lapsi või kostja oleks töövõimetu. Kostja on kohtule esitanud Eesti Töötukassa 27.05.2015 otsuse (tl 68), millest nähtuvalt on kostja Eesti Töötukassale esitanud avalduse alles 25.05.2015 (tl 71). Nimetatud otsusest nähtuvalt jäeti kostjale töötuskindlustushüvitis määramata, kuivõrd töötamise registri andmete kohaselt on taotleja viimane tööleping lõpetatud töölepingu seaduse § 85 alusel omal algatusel. Kohus nõustub hageja 25.06.2015 menetlusdokumendis (tl 98-100) esitatud seisukohaga, et kostja väited selle kohta, et tal ei ole võimalik tööd leida, kuigi ta on töövõimeline isik, on paljasõnalised ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks otsinud tulutult tööd, pöördudes tööandjate poole vabade töökohtade olemasolu järelepärimisega ja et tööandjad ei ole soovinud teda tööle võtta. Kohus lisab, et kostja võimetust tööd leida ei tõenda ka asjaolu, et kostja esitas Eesti Töötukassale avalduse enda töötuna arvele võtmise kohta alles 25.05.2015, mis on vahetult peale käesoleva tsiviilasja materjalide kättesaamist. Eesti Töötukassa 27.05.2015 otsusest saab järeldada, et kostja omal vabal tahtel jätnud endast igakuisest töösissetulekust ilma, lõpetades töölepingu omal algatusel. Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud võimatust saada sissetulekut temale kuuluva korteri üürile andmisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema oleks üritanud korterit üürile anda ja see oleks nurjunud huvi puudumise tõttu. Kostja väited korteri ebarahuldava seisundi kohta, mis takistaks korteri üürile andmist, on jäänud tõendamata. Kostja laenukohustus (tl 69) panga ees ei anna alust elatise suurendamata jätmiseks, kuna laenukohustuse võtmine oli kostja valik, mille tegemisel pidi kostja arvestama alaealise lapse ülalpidamise vajadusega. Kostja väide, et tema maksab lapse ülalpidamiseks 400 eurot kuus on jäänud tõendamata. Asjaolu, et kostja ema maksab kostja eest täitemenetluses (täiteasi nr 031/2013/1329 ja 031/2013/1328 (tl 39 – 59, 61, 64, 65 – 67) kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud raha, ei vabasta kostjat hagejale elatise maksmise kohustusest, kuna PKS § 105 lg 2 järgi peab lähema astme sugulane (käesoleval juhul kostja) andma ülalpidamist lapsele enne kaugema astme sugulast (käesoleval juhul kostja ema ehk hageja vanaema). Kohtu hinnangul ei anna kostja välja toodud põhjendused elatise miinimummäärani suurendamata jätmiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele ja väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 12.03.2012 välja mõistetud elatise suurust ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 08.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja on kohtule esitanud kohtule

2-15-6961 menetluskulude nimekirja ning palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 245 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad lepingulise esindaja kulud. Hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjade kohaselt osutanud õigusabi kokku 3,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 70 eurot. Kostja on esitanud hageja menetluskulude kohta vastuväite ning on seisukohal, et hagiavaldusega asjaolude ja dokumentidega tutvumiseks ning hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tunni asemel 1 tund. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et lepingulise esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagiavaldusega asjaolude ja dokumentidega tutvumiseks ning hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tunni asemel 1 tund. Kohus arvestab esitatud hagiavalduse koos lisadega (tl 1-19) sisu ja mahtu ning leiab, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja ajakulu 1 tund kohtumiseks hageja seadusliku esindajaga, hagiavalduse asjaolude ja dokumentatsiooniga tutvumiseks ning 1,5 tundi hagiavalduse koostamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 kohaselt ning vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 245 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik