Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

nimiväärtusega

eurot

2-14-62667

2-14-62667 Hagiavaldus Poolte varaühisusse kuulub: -kinnistu XXX koos elamuga, väärtus 125 000 eurot; -sõiduauto Mazda CX-5 (2013), väärtus 23 000 eurot; -sõiduauto Nissan X-Trail (2008), väärtus 10 000 eurot; -XXX OÜ, väärtus 2500 eurot; -vanemate poolt seatud pangadeposiit lapse tulevikuks summas 12 300 eurot; -garaaž XXX, väärtus 10 000 eurot; -vallasvara. Hageja palub lõpetada varaühisus ja jagada ühisvara järgmiselt: -kinnistu XXXkoos elamuga väärtuses 125 000 eurot jätta XXX; -ülejäänud vara koguväärtuses vähemalt 57 800 eurot pluss vallasvara väärtus jätta XXX. Vallasvara osas teeb hageja ettepaneku, et kostja võib võtta kõik mida endale vajalikuks peab, kuid mitte kiusu pärast maja tühjaks tassima. Vara selline jagamine on põhjendatud sellega, et XXX näol on tegu sisuliselt ainult hageja teenitud rahaga loodud koduga, mida ta soovib säilitada endale ja oma lapsele loodud elukeskkonnana. Kostja ei suudaks seda niikuinii üleval pidada ja müüks selle kohe. Jaotus, mis viiks kodu müümiseni, riivaks kõiki asjaolusid arvestades põhjendamatult kostja ja poolte ühise alaealise lapse huve ning õigusi. Sealhulgas lapse põhiõigust parimale võimalikule elukeskkonnale, mida riigi nimel ei tohi talle tema soovi vastaselt põhjendamatult keelata. Hageja arvates käesolevas asjas ei kaalu kostja huvid ja õigused üles lapse õigusi ning need tuleb seada kostja õigustest ettepoole. Juhul kui menetluses leiab tõendamist, et esitatud jaotusettepanek ühel või teisel asjaolul kaldub siiski kostja kasuks, saab kohus määrata kostja kasuks hagejalt puudujääva osa kompensatsiooni. Hüvitist tuleb igal juhul eelistada loodud kodu lõhkumisele, kui nii hageja kui eelduslikult ka laps soovivad seal edasi elada. Siiski palub hageja jätta see kompensatsioon määramata tingimusel, et hageja loobub kostjalt tulevikus igasuguste lapse ülalpidamiskulude nõudmisest. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kompensatsiooni eeltoodud ajendil määramata jätta, palub hageja selle maksmise mõistlikult ajatada. Kostja vastus Hageja nõue kinnistu XXX koos elamuga väärtuses 125 000 eurot jätta endale, on ebaselge ja seadusega vastuolus. Nimetatud kinnistu XXX käesoleva aja väärtus on suurem kui hageja väidab hagiavalduses. Kostja soovib kinnistu jagada pooleks ja mõista hagejat välja hüvitis kaasomaniku osa eest kostja kasuks 62 500 eurot. Võttes arvesse, et hageja kasutas ja käesoleva ajani kasutab kinnistut (XXX), hoonet ja maja

2-14-62667 ainuisikuliselt ning kostjal ei ole võimalust edaspidi kinnistut kasutada, oleks õiglane anda kostja osa kaasomandist hagejale, pannes hagejale kohustuse tasuda kostjale tema osa kaasomandist rahas. Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib hageja, kelle juurde jääb poolte alaealine laps. Sõiduauto Mazda CX-5 (2013) turuväärtus on vastavalt XXX avaldatud kuulutusele 26 900 eurot. Sõiduauto Nissan X-Trail turuväärtus on vastavalt XXX avaldatud kuulutusele 11 500 eurot. Kogu ühisvara väärtus on: kinnistu Jasmiini 6 B2 125 000 eurot + sõiduautod 38 400 eurot + garaaž 10 000 eurot + XXX OÜ 2500 eurot = 175 900 eurot. Kostja on seisukohal, et sõiduautod tuleb jagada kostja soovitud viisil ja mõista hagejalt välja hüvitis kaasomaniku osa eest kostja kasuks 38 400 : 2 = 19 200 eurot. Hageja on tõendanud sõiduautode väärtuse, esitades väljavõtted XXX portaalist. Kostja nõustub osaühingu väärtusega 2500 eurot. Kostja on nõus sellega, et garaaži XXX väärtus on 10 000 eurot. Kostja soovib saada hagejalt hüvitist kaasomaniku osa eest 5000 eurot. Võttes arvesse, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades siis kostja osa on 62 500 eurot + 19 200 eurot + 5000 eurot + 1250 euro = 87 950 eurot. Kostja nõustub sellega, et Osaühingu XXX väärtuses 2500 eurot jätta kostjale. Seoses sellega 87 950 eurot – 2500 eurot = 85 450 eurot. Juhul, kui hageja ei nõustu nimetatud summaga (85 450 eurot), siis kostja palub kohtul määrata kinnistu XXX ekspertiisi. Kostja palub: - jätta kinnistu XXX, sõiduauto Mazda CX-5 (2013), sõiduauto Nissan X-Trail (2008) ja garaaž XXX hagejale ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis kaasomaniku osa eest 85 450 eurot; -Osaühing XXX jätta kostjale. Hageja 25.02.2015 seisukoht Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Hagejal on mure seoses kostja koheste ja suurte rahaliste soovidega – st. arvestades kostja isikuomadusi, on küsimus, kelle kätte see raha ikkagi lõpuks jõuab. Kostja soov jätta endale äriühing, kuigi ta ise on seni näidanud selle suhtes üles sisulist huvipuudust ning suured rahalised soovid, viitavad sellele, et see raha läheb tegelikult kellegi teadmata isiku huvides kasutusse. Poolte omavahelistes läbirääkimistes ilma esindaja juuresolekuta keeldus kostja kategooriliselt hageja pakkumisest, et hageja ostab talle korteri ning jooksvalt, kuidas

2-14-62667 jõuab, müüb vara ning annab raha lisaks, kui korter ei anna välja kokkulepitavaid proportsioone varajaotuses. Vara jagamise asjas jagab kohus poolte vahel vara, mitte ei sunni kedagi vara kellelegi kompenseerima, kui poolel puudub soov see vara endale jätta. Kompensatsiooniküsimust saab arutada ainult osas, milles vara võrdselt ei jagu või pool taotleb mingi kindla vara endale jätmist nagu antud juhul on hageja taotlenud Viimsi kodu endale jätmist. Käesoleval juhul on käsitluse all suur hulk vara, mille suhtes on selge, et hageja seda endale ei soovi, samuti ei soovi seda kostja (osaliselt siiski ka soovib), eelistades valdavas osas rahalist kompensatsiooni. Hageja varajaotusettepanek ongi koostatud lähtudes eelnimetatud põhimõttest, et kostja saab selle vara ja müüb selle ise. Hageja põhihuviks on säilitada endale ja lapsele kodu Viimsis ning vajadusel selle eest ka lisakompensatsiooni maksta. Kostja müüks selle kodu järgmisel päeval, sest ta ei saa seda sissetuleku puudumise tõttu üleval pidada. Arusaadav on, et selline lahendus nagu hageja välja pakkus, võib tekitada kostjale raskusi – ta saab suure hulga vara, mille müügiga tegelemine on talle võõras. Aga siin saavad pooled leppida kokku, et hageja aitab kostjat selles või koguni võtab selle enda peale ning lepingud esitatakse kostjale ning tema saab raha. Samas peab ka see aeg olema hagejale kompenseeritud, sisuliselt teeb ta siis puhkuse ja lapsega aja veetmise asemel tööd kuu aega või rohkem. Internetiportaali müügipakkumistega (ofertidega) ei saa tõendada autode hinda. Hinnad formeeruvad tegelike tehingute keskmise põhjal ja need on alati ca 1000-1500 eurot odavamad pakkumistest – täpselt nii nagu hageja on hinnanud. Selline on normaalne hindamismetoodika. Kostja ei ole isegi hindamisakte võtnud autodele, et hagejale hinna osas vastu vaielda. Kiirmüük tähendab aga hoopiski hinna veel suuremat langetamist. Garaaž on käesoleval juhul selgelt üle hinnatud ning see hind vajab täiendavat korrigeerimist. Nähtuvalt kinnistu kompensatsioonitaotluse summast hagiavalduse vastuses kostja siiski ei vaidle, et kinnistu hind on 125 000. Pooled ei vaidle väga põhimõttelistes asjades, eelkõige on küsimuse all asjade tegelik väärtus, mida kostja püüab kunstlikult tõsta väikeste summade võrra lootuses niiviisi rohkem raha saada; teiseks selles, kas hageja aitab teda asjade müügil või mitte. Kolmandaks on kostja poolt käsitlemata ka lapse elatise küsimus - hageja on pannud ette, et ta loobub sellest varajaotuse korral tema kasuks, see ettepanek oleks kostjal väga mõistlik vastu võtta arvestades tema olukorda. Kui läheneda küsimusele formaalselt, siis on järgmiseks kohtuasjaks lapse elatise nõue kostja vastu vähemalt

2-14-62667 kehtestatud alamääras, mille osas isegi lapse kulusid tõendama ei pea (hetkel 195 eurot kuus, mis on kostja jaoks arvestatav summa). Kui korrutada selle summa (mis tegelikult ju ka suureneb) aastate ja kuude arvuga, kuni lapse sellesse ikka jõudmiseni, mil elatisekohustus lõpeb, saab hoopis suure summa. Samuti on kohus andnud liiga lühikese tähtaja kõikide võimalike tõendite esitamiseks asjade hinna osas, küllaltki raske on näiteks hinnata garaaži. Vara jagamisel peab kohus selgitama Riigikohtu juhiste kohaselt eelmenetluses välja vara täpse väärtuse iga asja osas. Samuti peab arvestama, et hagejal peab olema võimalus seda hindamist ja selle kohta tõendite kogumist ise toimetada, seda ülesannet ei saa kohus panna esindajatele, kuna see ei ole nende töö ja esindaja tunnitasu on ebaproportsionaalselt kõrge selliste küsimustega tegelemiseks. Kostja 02.03.2015 vastus Käesolevaks ajaks pooled on vara kaasomanikud võrdsetes osades. Kostja tõendas sõiduautode (Mazda CX-5 Touring ja Nissan X-Trail) väärtust portaali XXX väljavõttega. TsMS § 230 lg 1 sätestab et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolud, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväided, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on nõus garaaži XXX, Tallinnas väärtusega 10 000 eurot. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vajadusel võib kostja ise realiseerida (müüa) sõiduautod. Hageja hindab hagis kinnistu Jasmiini 6 B2 väärtuseks 125 000 eurot. Kostja leiab, et kinnistu väärtus käesoleval ajal on suurem. Samas piirkonnas on müügiks pakutud kõige odavam kinnistu (Pirita linnaosa, Mähe, Jasmiini tee) hinnaga 175 000 eurot. Võttes arvesse, et hageja kasutas ja käesoleva ajani kasutab kinnistut (Jasmiini 6 B2), hoonet ja maja ainuisikuliselt ning et kostjal ei ole võimalust kinnistut edaspidi kasutada, leiab kostja, et oleks õiglane anda tema osa kaasomandist hagejale, pannes hagejale kohustuse tasuda kostjale tema osa kaasomandist rahas. Kostja leiab, et ühisvara jagamisel kinnistu XXX jätmine ühele abikaasadest riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest (kostja) kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud abikaasale (kostjale) tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid otseselt ei reguleeri. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja ei nõustu nimetatud summaga

2-14-62667 (85 450 eurot), siis kostja vastavalt TsMS § 293 lg 1 ja TsMS § 294 palub määrata kinnistu Jasmiini 6 B2 ekspertiisi. Kohtuistung 09.03.2015 Hageja või hageja lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja lepinguline esindaja vastas, et juhul, kui vastaspool ei ole nõus summaga, siis kostja taotleb ekspertiisi. Vastuhagi ei ole mõtet esitada, sest pooled ei vaidle selle üle, mis vara on vaja jagada, vaidlus on summas. Asi oligi selles, et esindaja ei saanud aru sellest, mida hageja nõuab. See maja hind on selline hind, millega see osteti, ~ 8 aastat tagasi vist. Hageja nõue ei ole kostja jaoks selge. Aga kostja ei taotle ekspertiisi praegu ja ei võta hagi õigeks. Kohtuistung 26.05.2015 Hageja vastas kohtule, et tema kompromissiettepanek on kohtule juba tehtud ja muud varianti tal ei ole. Ühisvara on märgitud hagiavalduses ja hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Hagejal on maja XXX, ta ei ole seda varianti üldse vaadanud, et ta peaks maja jagama. Hageja käsitleb ühisvara kui tervikut ja tahakski jagada vara lähtudes tervikust. Veel on ühisvaras kaks sõiduautot ja garaaž ning need võib kostja endale saada. Kui sellest ei piisa, on hageja valmis juurde maksma teatud perioodi jooksul, näiteks 6-10 aasta jooksul, kostjale puuduoleva summa. Hageja tahab, et kostja 6 aasta möödudes, kui tütar saab täisealiseks, kirjutaks oma osa tütre nimele. Hageja on nõus, et ka OÜ XXX jääks kostjale. Pangadeposiiti lapse tulevikuks on hageja isiklikult pannud 13 000 eurot, seda deposiiti saab hageja ainult ühiselt koos kostjaga majandada. Hageja on huvitatud, et see jääks lapsele, see deposiit on lapse kasuks täielikult. Füüsiliselt saab ta seda kasutada täiskasvanuks saamisel. Seda enam, et deposiiti saab sulgeda ainult kostja nõusolekul. Hageja vaatab maja tervikuna koos sisustusega. Käesoleval ajal elab hageja tütrega seal majas, laps on alaealine. Hagejal ei ole plaanis jätta maja endale. Hageja sellepärast tahakski, et 50% jääks tütrele. Maja väärtuseks on 125 000 eurot, garaaži väärtus on 10 000 eurot. Kostja esindaja poolt loetletud koduse sisustuse esemete kohta peaks kostja esitama tšekid või ostukviitungid. Hageja jääb selle juurde, et maja väärtus on 125 000 eurot, tihtipeale kinnisvaraportaalid tõstavad kinnistu väärtust. Kompromiss ei ole võimalik. Kostjal oli võimalus leida kompromiss, aga ta ei ole teinud seda, ta ei ole teinud mingeid ettepanekuid. Kui kostja arvab, et hageja toob talle täna suure kotiga raha, siis ta eksib, seda hageja ei tee. Hageja kasvatab üksi last, kostja kohtub lapsega korra kümne päeva jooksul. Enamuse oma ajast pühendab hageja tütrele, ta saab ise oma tööaega planeerida. Hageja vaatab ühisvara kui tervikut. Pangadeposiit jääb lapsele. Hageja jääb hagis esitatud hindade juurde, ka autode hinna juurde, hageja ei hakka neid korrigeerima. Kogu vara jagatakse ja enamsaadu maksumuse arvelt maksab hageja kostjale puuduoleva summa. Hageja soovib, et kohus ütleb summa,

2-14-62667 mille peab hageja maksma kostjale. Hageja palub arvestada kohtul ühisvara jagamises hageja poolt pakutud esemete hindu, tingimusel, et need asjad, mis jäävad kostjale, nende asjade väärtust tuleb arvestada võimaliku hagejapoolse hüvitise maksmisel. OÜ XXX väärtuseks on 2500 eurot. Pangadeposiit lapse kasuks on 13 000 eurot. Hageja on nõus sellega, et kui kostja tahab võtta maja sisustust, siis võtku ära. Hageja arvutas, et ta peab kostjale maksma 23 000 eurot, kuid on nõus juurde maksma 28 000 eurot kompensatsioonina. Sellega loeks kostja ühisvara jagatuks. Hageja jääb hagiavalduse juurde ja on nõus juurde maksma 28 000 eurot kompensatsiooni ja inimlikust aspektist lähtudes on nõus aitama kostjal autosid müüa. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et seda maja saab ka müüa. Sisustuse osas on kostjaga täpsustatud, et mis seal oli ja mida ta täpselt mäletab, et nad ostsid koos hagejaga. Televiisor Samsung 500 eurot, külmkapp Samsung 800 eurot, kohvimasin 400 eurot, fotoaparaat Nikon 500 eurot, diivan 1000 eurot, köögimööbel koos köögiseadmetega 15 000 eurot, kokku 18 200 eurot. Suuremaid asju kostja mäletab, väiksemaid mitte. Kui see on ühisvara, siis tšekid võivad hageja käes olla, kostja ei pea neid alles hoidma. Sõiduauto Mazda CX5 maksab 26 900 eurot auto24 andmetel. Kostja esindaja võrdles erinevaid pakkumisi ja kohtupraktika näitab, et seda võib analoogina kasutada. Sõiduauto Nissan X-Trail, 2008 väärtuseks on 11 500 eurot. Maja hind on väga väike. Kostja esindaja vaatas portaale, kus maju müüakse ja leidis kõige odavama, 175 000 eurot maksva maja selles samas rajoonis ja isegi sellel samal tänaval. Juhul, kui hageja ei nõustu sellega, siis peab maja ekspertiisi tegema. Kostja jääb oma nõude juurde, mis on kirjalikult kohtule esitatud. Maja kasutab hageja, kostjal ei ole võimalik maja kasutada ja ta tahab selle eest kompensatsiooni. Kostja oli nõus, et ei hakka vaidlustama maja väärtust, mis on 125 000 eurot nagu hageja ütles ja see tuleb siis jagada pooleks. Ekspertiisi kostja ei soovi. Sisustuse kogumaksumus jagada ka pooleks ja selle eest soovib kostja 9100 eurot saada. Osaühingu puhul on kostja nõus, et see jääb kostjale. Autod ja garaaži võtab kostja ka vastu. Kostja ei vaidlustanud garaaži hinda 10 000 eurot. Asi on selles, et see kõik on hageja ettepanek. Kostja ei ole selle vastu, aga üks auto on nii kallis, teine palju odavam. Kostja esindaja vaatas auto24 sarnaseid kuulutusi, kõik sama aasta autod, sama läbisõit. Kui hageja teeb ettepaneku, et ta annab autod kostjale, siis tekib olukord, et kostja ei kasuta autosid ja ta peab need müüma. Aga see võtab aega ja aeg maksab raha. Ise ta neid müüma ei hakka, ta peab kedagi paluma nende müümiseks, see inimene võtab oma tasu automüügi eest. Kostja esindaja vaatas riigikohtu praktikat, vaatas 4-5 portaali ja võttis kõige odavama maja. Seal oli sarnane maja, teised kõik olid üle 200 000 euro ja kuulutuses oli isegi kirjas, et see vajab ka väikeremonti. Kostja jääb oma seisukoha juurde. Kõige muuga on kostja nõus, aga kompensatsiooni summa on erinev. Kostja palub välja mõista 85 450 eurot (toimik lk 53). Kostja jääb oma 23.01.2015 vastuse juurde, seal on kõik kirjas. Kostja on oma nõuet 85 450 eurot tõendanud ja jääb selle juurde. Kõik muud asjad on kostja nõus vastu võtma. Kostja on nõus, et maja jääb hagejale ja asjad kostjale, aga kompensatsiooni soovib kostja ka.

2-14-62667 Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr XXX) Pooled on üksmeelel selles, et XXX mõttelist osa kinnistust XXX alevikus aadressil XXX ja reaalosa eluruum B2 (kinnistusregistriosa nr XXX) on poolte ühisvara ning et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja et ühisvara jagamisel tuleb nimetatud kinnistu jätta hageja omandisse. Pooled on samuti üksmeelel selles, et kinnistu väärtus on 125 000 eurot (kohtuistungi protokoll, tlk 106). Kostja on vastuses hagile ja 02.03.2015 esitatud seisukohas soovinud kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ning hinnanud kinnistu väärtuseks vähemalt 175 000 eurot. Kostja tugines kinnistu väärtuse määramisel kinnisvara müügiportaalis avaldatud kuulutusele, mille kohaselt kinnistu aadressil XXXas, müügihind on 175 000 eurot. Kohus märgib, et kinnisvaraportaalis nimetatud kinnistu (XXX) ei asu jagatava kinnistuga samal tänaval, nagu on ekslikult väitnud kostja lepinguline esindaja kohtuistungil (protokoll, tlk 105-106). Jagatav kinnistu asub aadressil XXX ja on korteriomand ning kinnisvaraportaalis avaldatud kinnistu asub aadressil XXX(XXX) Tallinnas ning kinnistul asub elamu, mitte korteriomand. Seega on tegemist kahes erinevas kohas asuva eri liiki kinnistuga, mistõttu on märgitud hinnaerinevus võimalik. Kinnistu väärtust saab kõige usutavamalt kindlaks teha ekspertiisiga, millise taotluse kostja küll esitas, kuid loobus ekspertiisitaotlusest kohtuistungil ning nõustus hageja pakutud hinnaga 125 000 eurot (kohtuistungi protokoll, tlk 106). Seega tuleb korteriomand (kinnistusregistriosa nr XXX) jagada hageja omandisse väärtusega 125 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud XXXja XXX(kinnistusraamatus

2-14-62667 Ivanova). Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada sõiduauto Mazda CX-5 (reg.märk XXX) Pooled on üksmeelel selles, et sõiduauto Mazda CX-5 (reg.märk XXX, ehitusaasta 2013) on poolte ühisvara ning et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja et ühisvara jagamisel tuleb nimetatud sõiduauto jätta kostja omandisse, kuid ei ole üksmeelel sõiduauto väärtuses. Hageja hinnangul on sõiduauto väärtus 23 000 eurot, hageja ei ole sõiduauto väärtust tõendanud. Kostja hinnangul on sõiduauto väärtus 26 900 eurot, mille tõendamiseks on kostja esitanud andmed automüügiportaalist auto.24 (tlk 46). Hageja on 25.02.2015 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et internetiportaali müügipakkumistega ei saa tõendada autode hinda ning et hinnad formeeruvad tegelike tehingute keskmise põhjal ja need on alati ca 1000-1500 eurot odavamad pakkumistest. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukoha juurde. Kohus leiab, et sõiduauto turuväärtuse määramisel on võimalik aluseks võtta automüügiportaalide müügipakkumisi ja kuivõrd poolte seisukohad on sõiduauto Mazda CX-5 väärtuse osas väga lähedased, siis peab kohus mõistlikuks määrata sõiduauto Mazda CX-5 väärtuseks poolte poolt pakutud väärtuste keskmine suurus 24 950 eurot (23 000+26 900=49 900; 49 900:2=24 950). Seega tuleb sõiduauto Mazda CX-5 jagada kostja omandisse väärtusega 24 950 eurot. Hageja nõue jagada sõiduauto Nissan X-Trail (reg.märk XXX) Pooled on üksmeelel selles, et sõiduauto Nissan X-Trail (reg.märk XXX, ehitusaasta 2008) on poolte ühisvara ning et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja et ühisvara jagamisel tuleb nimetatud sõiduauto jätta kostja omandisse, kuid ei ole üksmeelel sõiduauto väärtuses. Hageja hinnangul on sõiduauto väärtus 10 000 eurot, hageja ei ole sõiduauto väärtust tõendanud. Kostja hinnangul on sõiduauto väärtus 11 500 eurot, mille tõendamiseks on kostja esitanud andmed automüügiportaalist auto.24 (tlk 46). Hageja on 25.02.2015 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et internetiportaali müügipakkumistega ei saa tõendada autode hinda ning et hinnad formeeruvad tegelike tehingute keskmise põhjal ja need on alati ca 1000-1500 eurot odavamad pakkumistest. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukoha juurde. Kohus

2-14-62667 leiab, et sõiduauto turuväärtuse määramisel on võimalik aluseks võtta automüügiportaalide müügipakkumisi ja kuivõrd poolte seisukohad on sõiduauto Nissan X-Trail väärtuse osas väga lähedased, siis peab kohus mõistlikuks määrata sõiduauto Nissan X-Trail väärtuseks poolte poolt pakutud väärtuste keskmine suurus 10 750 eurot (10 000+11 500=21 500; 21 500:2=10 750). Seega tuleb sõiduauto Nissan X-Trail jagada kostja omandisse väärtusega 10 750 eurot. Hageja nõue jagada XXX OÜ Pooled on üksmeelel selles, et XXX OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2500 eurot on poolte ühisvara ning et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja et ühisvara jagamisel tuleb XXX OÜ osa jätta kostja omandisse. Pooled on üksmeelel selles, et osaühingu väärtuseks on osa nimiväärtus 2500 eurot. Seega tuleb XXX OÜ osa jagada kostja omandisse väärtusega 2500 eurot. Hageja nõue jagada korteriomand (mitteeluruum garaaž, kinnistusregistriosa nr XXX) Pooled on üksmeelel selles, et XXX mõttelist osa kinnistust Tallinnas aadressil XXX ja reaalosa mitteeluruum nr 8-1 (garaaž, kinnistusregistriosa nr XXX) on poolte ühisvara ning et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt ja et ühisvara jagamisel tuleb nimetatud kinnistu jätta kostja omandisse. Pooled on samuti üksmeelel selles, et kinnistu väärtus on 10 000 eurot (kohtuistungi protokoll, tlk 107). Seega tuleb korteriomand (mitteeluruum garaaž, kinnistusregistriosa nr XXX) jagada kostja omandisse väärtusega 10 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX) omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi tekkimise aluseks, sest kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. hageja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada vanemate poolt pangadeposiiti lapse tulevikuks tasutud summa 12 300 eurot

2-14-62667 Hagiavalduse kohaselt on poolte ühisvaraks vanemate poolt seatud pangadeposiit summas 12 300 eurot, mille eesmärgiks on kindlustada lapsele rahaliste vahendite olemasolu ja mille suuruseks on hagi esitamise ajal 12 300 eurot. Hageja palub jagada hagiavalduse punktides 7.1.2-7.1.7 nimetatud vara kostja omandisse, sealjuures on p 7.1.5 nimetatud varaks vanemate poolt seatud pangadeposiit lapse tulevikuks summas 12 300 eurot. Kohus on korduvalt (tlk 26, 78, 84, 100) kohustanud hagejat tõendama hagiavalduses märgitud ühisvara väärtuse, kuid hageja ei ole pangadeposiidi olemasolu ja väärtuse kohta tõendeid esitanud. Kostja ei ole vastuses hagile ja 02.03.2015 menetlusdokumendis oma seisukohta pangadeposiidi jagamise osas esitanud. Kohtuistungil selgitas hageja, et tema on isiklikult lapse tulevikuks pannud pangadeposiiti 13 000 eurot ja et seda deposiiti saavad hageja ja kostja ainult ühiselt majandada ning nimetatud deposiiti saab sulgeda ainult kostja nõusolekul. Hageja kinnitas, et pangadeposiit jääb lapsele, kes saab seda kasutada täiskasvanuks saamisel (tlk 105, 107). Kostja ei avaldanud kohtuistungil pangadeposiidi jagamise osas oma seisukohta. Kohus asub seisukohale, et hageja hagiavalduses esitatud nõue jagada pangadeposiiti makstud raha summas 12 300 eurot kostja omandisse, tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nimetatud pangadeposiidi olemasolu ja väärtust ning on kohtuistungil avaldanud, et pangadeposiit jääb hoopis lapsele. Seega on hageja nõue ebaselge ning kohtu hinnangul ei soovi hageja tegelikult pangadeposiidi jagamist kostja omandisse. Hageja nõue jagada elamus aadressil XXX olev vallasvara Hageja palub hagiavalduses jagada elamus aadressil XXX olev vallasvara kostja omandisse nii, et kostja võib võtta kõik, mida endale vajalikuks peab, kuid mitte kiusu pärast maja tühjaks tassida. Kohus on korduvalt (tlk 26, 78, 84, 100) kohustanud hagejat tõendama hagiavalduses märgitud ühisvara väärtuse, kuid hageja ei ole elamus asuva vallasvara esemete ja väärtuse kohta andmeid esitanud. Kostja on kohtuistungil avaldanud elamus asuvaks vallasvaraks järgmised esemed: televiisor Samsung väärtusega 500 eurot, külmkapp Samsung väärtusega 800 eurot, kohvimasin 400 eurot, fotoaparaat Nikon 500 eurot, diivan 1000 eurot, köögimööbel koos köögiseadmetega 15 000 eurot, kuid ei ole nimetatud esemete olemasolu ja väärtust tõendanud. Kostja palub jagada nimetatud vallasvara kogumaksumuse, so 18 200 eurot pooleks ja hüvitada kostjale 9100 eurot. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue jagada elamus asuv vallasvara, tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud vallasvara esemeid, esemete olemasolu ja nende väärtust, samuti ei jõudnud pooled kohtuistungil vallasvara jagamise või vara maksumuse hüvitamises kokkuleppele. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jagab hageja omandisse korteriomandi asukohaga Jasmiini tee 6/8/10 Viimsi alevikus Viimsi vallas Harjumaal (kinnistusregistriosa nr XXX) väärtusega 125 000 eurot. Kohus jagab kostja omandisse sõiduauto Mazda CX-5 (reg.märk XXX) väärtusega 24 950 eurot;

2-14-62667 sõiduauto Nissan X-Trail (reg.märk XXX) väärtusega 10 750 eurot; korteriomandi (garaaži) asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX) väärtusega 10 000 eurot ja XXX OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2500 eurot. Ühisvara jagamisel jääb hageja omandisse vara väärtusega 125 000 eurot ja kostja omandisse jääb vara väärtusega 48 200 eurot. Ühisvara koguväärtusega 173 200 eurot jagamisel võrdsetes osades peab kummagi poole omandisse jääma vara väärtuses 86 600 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvel hüvitise 38 400 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja on hagiavalduses palunud jätta enamsaadu arvel hüvitis välja mõistmata tingimusel, et hageja loobub tulevikus kostjalt igasuguste lapse ülalpidamiskulude nõudmisest ning juhul kui kohus ei pea võimalikuks kompensatsiooni eeltoodud ajendil määramata jätta, palub hageja selle maksmise mõistlikult ajatada. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitamisel hagejaks laps. PKS § 109 kohaselt, kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Lähtudes PKS § 109 tulenevalt ei ole kohtul võimalik rahuldada hageja taotlust jätta enamsaadu arvelt hüvitis välja mõistmata hagiavalduses märgitud alusel. Hageja on kohtuistungil nõustunud kostjale hüvitama enamsaadu arvel 28 000 eurot ning avaldanud, et on valmis hüvitise tasuma 6-10 aasta jooksul. Kuivõrd pooled ei jõudnud hüvitise suuruse ja tasumise aja jooksul üksmeelele, peab kohus põhjendatuks mõista hüvitis välja ühekordse summana. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei oleks võimalik kohtuotsust täita mõistliku aja jooksul oma sissetuleku või muu vara arvel. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

2-14-62667

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.