Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2015, Pärnu
Tsiviilasja number
2-15-8273
Tsiviilasi
V. P. hagi L. P. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V. P. Kostja L. P.
Keelduda menetlusse võtmast V. P. hagi L. P. vastu abielu lahutamise nõudes ning tagastada see esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused 01.06.2015 esitas hageja V. P. Pärnu Maakohtule hagi L. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus jättis esitatud hagiavalduse 03.06.2015 määrusega käiguta, selgitades, et kuivõrd hageja ei märgi (ega tea) hagis kostja elukohta, kuid mõlemad pooled on Vene Föderatsiooni kodanikud, siis on võimalik abielu lahutamine Eesti kohtus vaid juhul, kui kostja elukoht on Eestis. Hageja on tänaseks esitanud puuduste kõrvaldamise avalduse, millele lisatud koopiast rahvastikuregistri andmebaasist (hageja pöördus AS Andmevara poole) nähtub, et kostja andmed on kantud rahvastikuregistri arhiivi ja muud andmed kostja kohta puuduvad. Juhindudes eelnevast ja tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 keeldub kohus käesoleva määrusega avaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale. Nimetatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui ta ei ole pädev asja lahendama. Nagu hagejale juba 03.06.2015 määruses selgitati, kehtib Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (vastu võetud 26.01.1993), mille artikkel 28 p 1 kõlab: Abielu lahutamise
Tsiviilasi nr 2-15-8273 asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kuna mõlemad abielupooled on Vene Föderatsiooni kodanikud, aga mõlemate elukoht ei ole Eesti Vabariigis (vaid sellisel juhul saaks Eestis abielu lahutada), ei ole võimalik asja menetlemine Eesti kohtus. Isegi kui oleks võimalik asja menetleda Eesti kohtus, jääks hagi tõenäoliselt läbi vaatamata, sest abielu ei saa üldjuhul lahutada mõlema abielupoole isikliku ärakuulamiseta tulenevalt TsMS § 346 lg 2 sätetest. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja andmetest ei ole 40 aastat midagi teada (hagi kohaselt vabanes kostja Harku Vanglast 1975.aastal ja lahkus teadmata suunas), on olemas võimalus kostja surnuks tunnistamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, tasutud riigilõivu tagastamist saab hageja nõude TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.