Hagejate ja nende seadusliku esindaja lepinguline esindaja Andrei Yllö (e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; tel XXX; epost XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja XXX poeg XXX kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.12.2014.a kuni 01.01.2015.a eest summas 175 eurot ning alates 06.01.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale .
3.Mõista välja XXX tütar XXX kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.12.2014.a kuni 01.01.2015.a eest summas 175 eurot ning alates 06.01.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja Andrei Kurjumov’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude 1(6)
kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et hagejate ema XXX ja kostja XXX ühine poeg XXX on sündinud XXX.a ning nende ühine tütar XXX on sündinud XXX.a. Lapsed elavad emaga ning kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja märgib, et hagejate igakuised kulud on kokku 507 eurot. Hagejad paluvad kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise alates 01.12.2014.a – 01.01.2015.a summas 175 eurot ning alates 05.01.2015.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 253 eurot kummagi hageja kasuks.
2.Hagejad täpsustasid, et pere elukohaks oleva korteri pangalaenu tasub alates 26.04.2015.a hagejate seaduslik esindaja, ning seda summas 250 eurot kuus. Kostja vastus
3.Kostja märgib, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt jääb abielu ajal soetatud korterisse elama laste ema koos lastega ning elatise asemel tasub kostja korteri pangalaenu. Lisaks jättis kostja abielu ajal soetatud sõiduauto hagejate seadusliku esindaja valdusesse. Seega leiab kostja, et on regulaarselt osalenud laste ülalpidamises.
4.Laste kulutused on kostja hinnangul ülemäärased, kuivõrd vanemate kooselu ajal olid kulud oluliselt väiksemad. Kostja leiab, et kulud ületavad oluliselt hagejate seadusliku esindaja sissetulekut ning laste ema püüab kogu laste ülalpidamiseks vajaliku raha kostjalt saada. Lisaks lastele ja nende emale elavad korteris ka hagejate seadusliku esindaja ema ja vend, mistõttu on kommunaalkulud sellevõrra suuremad.
5.Kostja märgib, et tasub igakuiselt laste elukohaks oleva korteri eest pangalaenu 250 eurot. Lisaks tasub ta igakuiselt oma ema elukohaks oleva korteri ostmiseks võetud pangalaenu 150 eurot. Kostja märgib, et on vabaabielus ning tema peres on väike laps. Kostja üürib korterit, mille igakuine üür on 350 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 150 eurot. Kostja sissetulek on 865 eurot (neto). Kostja on nõus maksma lastele igakuiselt kokku 300 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama 2(6)
oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8.Hagiavaldusest (tlk 1-4) nähtub, et hagejate ema XXX ja kostja XXX ühine poeg XXX on sündinud XXX.a (tlk 5, sünnitunnistus) ning nende ühine tütar XXX on sündinud XXX.a (tlk 5, sünni tõend). Lapsed elavad emaga ning kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja märgib, et hagejate igakuised kulud on kokku 507 eurot. Hagejad paluvad kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise alates 01.12.2014.a – 01.01.2015.a summas 175 eurot ning alates 05.01.2015.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 253 eurot kummagi hageja kasuks.
9.Kostja märgib, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt jääb abielu ajal soetatud korterisse elama laste ema koos lastega ning elatise asemel tasub kostja korteri pangalaenu. Lisaks jättis kostja abielu ajal soetatud sõiduauto hagejate seadusliku esindaja valdusesse. Seega leiab kostja, et on regulaarselt osalenud laste ülalpidamises. Kohus leiab, et tegemist ei ole ülalpidamiskohustuse korrektse täitmisega. Riigikohus on 16.01.2013.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12 märkinud, et kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli selline kokkulepe ning lugeda selle raames tehtud sooritused ülalpidamiseks, ei oleks see mõlema lapse jaoks piisav. Juba 21.03.2007.a lahendis nr 3-21-3-07 märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega ei saa väita, et kostja oleks ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.
10.Hagejad paluvad kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise alates 01.12.2014.a – 01.01.2015.a summas 175 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014.a töötasu alammäär 355 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177,50 eurot. Seega taotlevad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist miinimummääras, mis omakorda tähendab, et hagejad ei pea enda kulutusi nimetatud nõue rahuldamiseks tõendama. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise osas kuulub hagejate nõue seega rahuldamisele ning kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 01.12.2014.a – 01.01.2015.a eest summas 175 eurot.
11.Järgnevalt analüüsib kohus laste vajadusi. Hagejad on esitanud laste vajaduste tõendamiseks erinevaid arveid. Kostja hinnangul on laste kulutused ülepaisutatud, kuivõrd vanemate kooselu ajal olid kulud oluliselt väiksemad. Kostja leiab, et kulud ületavad oluliselt hagejate seadusliku esindaja sissetulekut ning laste ema püüab kogu laste ülalpidamiseks vajaliku raha kostjalt saada. Lisaks lastele ja nende emale elavad korteris ka hagejate seadusliku esindaja ema ja vend, mistõttu on kommunaalkulud sellevõrra suuremad. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi, hagejate poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad nende kulutusi, samuti asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset 3(6)
ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: a. kulud toidule – arvestades keskmiste toidukaupade hindu jaekaubanduses Tallinnas, samuti seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajavad hagejad ka puuvilju, juurvilju, mahla, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud toidurahaks kuus on 95 eurot x 2 = 190 eurot nagu hagejad ka ise hagiavalduses märgivad. Siiski tuleb märkida, et hagejad ei ole kulu suurust tõendanud. b. kulutused seoses hügieenile ja tervisele (s.h juuksur) – arvestades asjaoluga, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid, leiab kohus, et 50 eurot on põhjendatud summa hügieenitarvete ning ravimite ostmiseks kuus; hagejad ei ole kulu suurust tõendanud. c. kulutused riietele ja jalanõudele - kohus asub seisukohale, et hagejate riiete ja jalanõude ning spordivahendite ostmiseks igakuiseks põhjendatud kogukuluks tuleb arvestada 100 eurot, tegemist on kasvavate lastega. Siiski tuleb märkida, et hagejad ei ole kulu suurust tõendanud. d. meelelahutuse (s.h sünnipäevad) ja arenguga seotud kulutused – hagejate poolt väidetav summa 65 eurot ei ole kohtu hinnangul mõlema lapse jaoks ebamõistlikult suur kulutus meelelahutustele ühes kuus. Hagejad ei ole kulu suurust tõendanud. e. eluasemekulud - hagejatele arvestada 120 eurot, kuna üldtuntud asjaoluks on see, et igal inimesel on kulutused eluaseme kasutamisel seoses küttekulude, vee tarbimisega, elektrienergia kasutamisega ja prügiveoga jne. Hagejad on nimetatud kulude suurust tõendanud (tlk 23-25, arved); f. Kohus loeb põhjendatuks ka hagejate igakuised lasteaiatasud summas 168 eurot kuus.
12.Eeltoodu alusel loeb kohus lastele tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 693 eurot kuus, s.o ühe hageja kohta 346,50 eurot. Nimetatud ulatuses ülalpidamist peaksid lapsevanemad andma võrdselt, s.o kostja peaks kummalegi hagejale tasuma 173,25 eurot kuus. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja nõue kogu ulatuses põhjendatud.
13.Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja märgib, et tasub igakuiselt laste elukohaks oleva korteri eest pangalaenu 250 eurot. Lisaks tasub ta igakuiselt oma ema elukohaks oleva korteri ostmiseks võetud pangalaenu 150 eurot. Kostja märgib, et on vabaabielus ning tema peres on väike laps. Kostja üürib korterit, mille igakuine üür on 350 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 150 eurot. Kostja väitel on tema sissetulek 865 eurot (neto). Äriregistri väljavõtete kohaselt ei kuulu kostjale osalusi äriühingutes. Kostja ühisomandisse kuulub 2 korterit – XXX, Tallinnas (reg nr XXX) ja XXX, Tallinnas (reg nr XXX). Kostjale kuulub haagis Respo 701 (reg nr XXX). Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Pangakonto väljavõttest nähtub, et nt 2015.a märtsis on kostja töötasuks olnud kogunisti 1 356,80 eurot (tlk 47). Kostjal ei ole peale hagejate rohkem lapsi, mistõttu märgib kohus, et kostja uue elukaaslaste alaealist last on kohustatud ülal pidama tema vanemad, mitte kostja. Lisaks on hagejate seaduslik esindaja märkinud, et tasub ise pere elukohaks oleva korteri pangalaenu alates 26.04.2015.a. Kostja pole nimetatud väitele vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud. Arvestades eeltoodut, on kostjal piisavalt vahendeid, et oma alaealisi lapsi ülal pidada. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada nõuetekohane ülalpidamiskohustuse täitmine.
4(6)
14.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor, tööealine ja terve. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
15.Kohus rahuldab XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes osaliselt. Arvestades eeltoodud põhjendusi, hagejate põhjendatud vajadusi, asjas esitatud tõendeid ja kostja majanduslikku seisundit, leiab kohus, et kostjalt on käesoleval juhul põhjendatud elatise väljamõistmine miinimummääras. Hagejad ei ole tõendanud, et nende kulutused oleks nii suured, kui seda hagiavalduses on märgitud. Miinimummääras elatis katab laste põhjendatud vajadused enam kui piisavalt. Seega tuleb kostjal tasuda mõlemale hagejale elatist miinimummääras alates 06.01.2015.a (s.o hagi esitamisest) 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise osas kuulub hagejate nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 01.12.2014.a – 01.01.2015.a eest summas 175 eurot.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4 554 eurot. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine 5(6)
takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.