Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-21102
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1 650 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) 16. juuni 2015.a Istungil osalesid XXXja XXX
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXesitas 02.06.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXi vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 04.11.2014.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 15.11.2014.a hagiavalduse XXXi vastu lapsele XXX(sündinud XXX.a) elatise nõudes. Kostja ei osale igapäevaselt lapse ülalpidamises ega maksa igakuist elatist. Taotleb elatise väljamõistmist 275 eurot kuus. Hageja vähendas peale kostja vastuse saamist nõuet ja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 02.06.2014.a. Hageja seaduslik esindaja täpsustab istungil, et kostjale 29.05.2014.a saadetud kirjas küsis, kas kostja on nõus vabatahtlikult maksma elatist. Kostja ei vastanud ja elatist ei tasunud. Ei olnud kostjaga kokkulepet, et laps elab 3 aastat isa juures ja laps ei elanud ka 3 aastat isa juures nagu väidab kostja. Jääb miinimumsummas elatise nõude juurde alates 02.06.2014.a. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et väited lapsele minevate kulutuste kohta ei ole tõendatud. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil kostja avaldas, et tal oli lapse emaga suuline kokkulepe, et laps on 3 aastat (s.o september 2009.a – august 2012.a) kostja ülalpidamisel. Lubas lapse emale 3 aasta pärast maksta seaduse järgi elatist ja oli nõus ostma lapsele asju. 3 aastat saab täis septembris 2015.a. Seepärast peab mõistlikuks, et maksab tütre ülalpidamiseks miinimumelatise alates 01.09.2015.a. Esialgu kokkulepe toimis, hagi tuli kostjale üllatusena. Lapse ema kirjale ei jõudnud vastata kiire aja tõttu tööl. Pakkus emale kompromissi, esialgu väiksemas summas, kui hagis nõutud. Tunnistab, et ei ole maksnud alates 02.06.2014.a elatist. Kohtuotsuse põhjendused XXX ja XXX on ühine 11-aastane tütar XXX, kes käesolevalt elab ema juures. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-dele 99 ja 101 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas, millega kostja on nõustunud. Pooltel on vaidlus, mis ajast alates tuleb kostjalt elatis välja mõista. Hageja taotleb elatist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 02.06.2014.a (ehk siis alates hagi esitamisest). Kostja sellega ei nõustu. Väidab, et neil oli lapse emaga suuline kokkulepe, et laps on 3 aastat (s.o september 2009.a – august 2012.a) kostja ülalpidamisel ja pärast nimetatud aega hakkab kostja 3 aasta pärast, s.o alates 01.09.2015.a maksma seaduse järgi 2(3)
elatist. Seega leiab, et on õigustatud talt elatise väljamõistmine alates 01.09.2015.a vastavalt kokkuleppele. Kostja tunnistab, et ei ole elatist maksnud aja eest, millest alates hageja elatist nõuab, s.o alates 02.06.2014.a. Kohus, tuginedes eelpool öeldule ja lapse vanemate istungil antud seletustele, leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista miinimumsummas, mida kostja ei vaidlusta ja alates hageja poolt taotletud ajast, s.o alates 02.06.2014.a, kuna kostja viidatud väidetava pooltevahelise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.