Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-60129
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu isaduse vaidlustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Raivo Bergson (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk ([email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
kaudu välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks. Kostja seaduslik esindaja esitas kohtusse ka avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Hageja sõbrad on teinud pidevalt vihjeid selle kohta, et XXX võib mitte olla hageja bioloogiline laps. Käesoleva aasta kevadel avaldas hageja pikaajaline sõber, et XXX ei ole kindlalt hageja laps. XXX oli ajal, mil ta hagejaga tutvus ja kooselu alustas veel teinegi suhe. Vestlusest sõbraga on hagejal tekkinud tõsine kahtlus, et sõbra poolt räägitu vastabki tegelikkusele. Hagejal ei ole kostjaga kunagi emotsionaalset sidet ega lähedustunnet tekkinud. Lapse ema ei ole pärast hagejast eraldi elama asumist hageja ja kostja suhtlemist toetanud. Hageja ei ole märganud ka mingeid sarnasusi enda ja lapse välimuses. Vastuseks kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks leiab hageja, et hagi isaduse vaidlustamiseks on esitatud õigeaegselt ning see ei ole aegunud. Hageja ei vaidle vastu kostja esindaja esile toodud asjaoludele, et esitaski lapse ema mõjutamiseks kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks, kuid tegelikku kavatsust isadust vaidlustada hagejal polnud. Pärast poolte kooselu lõppemist alustas XXX kooselu hageja pinginaabriga, kellega ta hageja teada elab siiani. XXX elukaaslane avaldas hageja ja XXX elukaaslase ühisele heale sõbrale, et XXX väitis, et XXX ei ole hageja bioloogiline laps ning lapse tegelikku isa ei tea XXX ilmselt isegi. Hageja sai sellest oma hea sõbra vahendusel teada käesoleva aasta kevadel. Põlvnemise tuvastamise nõude esitamine ei ole ajendatud üksnes hageja vastu esitatud elatise nõudest, vaid hageja soovist tekkinud olukorras selgusele jõuda. Kostja seisukoht ja taotlus aegumise kohaldamiseks Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub see jätta rahuldamata. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist ja aegumise kohaldamist isaduse tuvastamise nõudes tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1. Tsiviilasjas nr 2-08-54228 XXX hagis XXX vastu elatise nõudes esitas XXX17.03.2009 vastuse hagile ning vastuhagi isaduse tuvastamiseks. 09.10.2009 määrusega keelduti Raimond Kuke vastuhagi XXX vastu vanema kande vaidlustamiseks menetlusse võtmast, kuna XXX ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks vastuhagis puudusi. XXX esitas tsiviilasjas nr 2-08-54228 kahel korral isiklikult allkirjastatud vastused mille kohasel sai ta alles septembris 2008 teada, et ta ei ole lapse isa. Hageja oli hagiavalduses esitatud asjaolust, et ta ei ole lapse isa, saanud teadlikuks hiljemalt septembris 2008. Hageja on esitanud varasemalt hagiavalduse isaduse tuvastamise nõudes, mida kohus ei võtnud menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 6 sätesta, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust, ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei saa kostja tugineda hagi menetlusse võtmisel sellele, kui hagiavalduse menetlusse võtmist keelavale asjaolule. Samas ei pikenda see ka hageja aegumistähtaega, mis on käesolevaks ajaks möödunud. Kohtuotsuse põhjendused Käesolev otsus käsitleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 järgi ainult hagi aegumist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13.09.2005 sündinud XXX sünniakti on emana kantud XXX ja isana XXX. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagi on aegunud ja samuti selles, kuna sai hageja teada isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. XXX esitas 15.08.2008 maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtule avalduse hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja on tõendanud, et XXX esitas 14.10.2008 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt sai XXX alles teada, et tegelikult ta ei ole XXX isa.
Seoses XXX vastuväitega anti 22.10.2008 määrusega elatise nõue üle hagimenetlusse. Hagimenetluses esitas XXX17.03.2009 vastuse hagile ning vastuhagi, milles märgib, et alles septembris 2008 sai ta teada, et tegelikult ta ei ole lapse isa ning palub tunnistada XXX sünniaktis olev kanne isa kohta ebaõigeks. Vastuhagi jäeti menetlusse võtmata, kuna XXXei kõrvaldanud puudusi. Seega on tõendatud kostja väited, et hageja sai juba 2008. aastal teada, et ta ei ole lapse isa. Hageja väidab, et ta sai alles käesoleva aasta kevadel, so 2014. aasta kevadel teada, et ta ei ole lapse isa. Hageja soovib nimetatut tõendada tunnistaja ütlustega (s.o hea sõbra ütlustega). Hageja hea sõbra ütlused, ei saa kohtu hinnangul olla usaldusväärseks allikaks asjaolude tõendamisel. Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid, kus on sõnaselgelt kirjas, et ta sai septembris 2008 teada, et tegelikult ta ei ole lapse isa. Eeltoodust tulenevalt olid isaduse vaidlustamist tingivad asjaolud hagejale teada juba 2008 aasta septembris. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Samal seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-111-12 p-is 19, mille kohaselt tuleb asjaoludest teadasaamise faktile anda PKS § 210 lg 2 järgi selline tähendus, nagu seda nägi ette sel ajal kehtinud perekonnaseadus. Seega tuleb lähtuda isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ajal kehtinud seadusest. Enne 1.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg 1 kohaselt lapse sünniaktis kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et hageja sai isaduse vaidlustamise asjaoludes teada septembris 2008. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Eeltoodust tulenevalt on kuni 1.07.2010 kehtinud PKS § 44 lg 1 alusel XXX hagi aegunud. Riigikohus on ühtlasi ka märkinud, et lisaks tuleb arvestada, et kehtiva PKS § 210 lg 1 järgi tuleb perekonnaõiguslikele suhetele alates 1.07.2010 kohaldada kehtivat perekonnaseadust. Ka juhul, kui isaduse vaidlustamise asjaolud said isikule teatavaks enne 1.07.2010 ja sellest tulenevalt on kohustatud isikul õigus esitada aegumise vastuväide, tuleb pärast 1.07.2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele kohaldada ka kehtiva PKS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega. Sellist tähtaega saab kohaldada üksnes alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-111-12 p 19). Käesolevas asjas esitas XXX isaduse vaidlustamise hagi kohtusse 01.11.2014. Kehtiva PKS § 93 lg 1 alusel isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Seega on ka isaduse nõuet lõpetav tähtaeg kehtiva PKS § 93 lg 1 kohaselt möödunud. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 lg 11 põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.