Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
12.06.2015 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-6184
Hagi ese
Elatise suurendamise nõue
Hagi hind
504 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: R M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxx x-x Hageja seaduslik esindaja: L U xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxx x-x e-post: Kostja: L-T M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx-xxxxx, xxxx x-x epost:
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise
kord
Kohtuotsuse
peale
võib
esitada
apellatsioonkaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 1.03.2011 otsusega nr 2-11-2232 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis 139 eurot kuus alates 20.01.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 24.04.2015 esitas hageja seaduslik esindaja L U, kellega koos hageja elab, Pärnu Maakohtule hagi kostjalt väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 195 eurot. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole suutnud varasemat kohtuotsust täita, mistõttu on tal tekkinud elatise võlgnevus hageja ees, mille suurust ta ei tea. Võlgnevuse on tinginud sissetulekute puudumine. 2014. aastast alates on kostja olnud töötu. Käesoleval ajal on kostja 2aastase poja M M kodune. Lapse ema on poolteist kuud tööl käinud ja pere on saanud üürida korteri xxxxxxxxx. Koos palga ja peretoetustega on perekonna kuusissetulek umbes 380 eurot kuus. Kostja nimele on registreeritud sõiduauto, mida tegelikult enam ei ole. Arvelt mahavõtmist takistab kohtutäituri arest. Hageja seaduslik esindaja L U on teadlik, et kostjal puudub käesoleval ajal nii sissetulek kui vara. Kohtu seisukoht PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra vaid mõjuval põhjusel, milleks muuhulgas võib olla asjaolu, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja selgituste kohaselt puudub tal käesoleval ajal sissetulek, ta on töötu ja oma teise lapse 7.02.2013 sündinud M M kodus. Perekonna sissetulek, mis koosneb abikaasa palgast ja riiklikest toetustest, on ca 380 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole kostja majandusliku olukorra kirjeldusele vastuväiteid esitanud, mis lubab arvata, et kostja räägib õigust. Kuna kostjal on teine laps, kes hagejale seaduses sätestatud miinimumääras elatise väljamõistmise korral satuks varaliselt vähemkindlustatud olukorda kui hageja, ei ole hagi rahuldamine õiguslikult põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud (mida pooltel olulisel määral ilmselt ei ole), jätta nende endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine hagejalt kostja kasuks, kes oma
ülalpidamiskohustust hageja ees ei ole suutnud täita, oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.