Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused, kostja vastuväited XXX(edaspidi ka hageja) palus 02.02.2015 esitatud hagis (tl 2-5) ja hagi täpsustustes (tl 2-5, tl 2023, tl 27-30, tl 49-50) mõista XXX ́ilt (edaspidi ka kostja) välja tagasiulatuv elatis perioodi 02.02.2014 kuni 01.02.2015 eest summas 1147,50 eurot ja igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Hageja esitas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 3 järgi oma seaduslikuks esindajaks oleva ema XXX(edaspidi ka lapse ema) vahendusel, paludes kohustada kostjat maksma raha TsMS § 445 lg 1 kohaselt oma ema pangakontole. Hageja elab koos emaga ja kostja ei ole alates hageja sünnist maksnud elatist nõuetekohaselt. Maksed on olnud ebakorrapärased ning need on teinud kostja ema. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust maksta oma lapsele igakuiselt elatist. Hageja seisukohal on kostja asjakohaseks vastuväiteks üksnes 19.06.2014 tasutud 200 eurot. 25.07.2014 ja 16.08.2014 ülekanded selgitustega võlg ja ülekanne täitis kostja ema kostja kohustuse tsiviilasjas nr 2-12-55236. 02.09.2014 sünnipäevaks makstud/kingitud 500 eurot ei ole elatis. Tagasiulatuva elatise summat on hageja arvestanud järgmiselt: kostja ema XXXtasus hageja seadusliku esindaja ja viimase vanema poja kontole kokku 1100 eurot. Kostja oli kohustatud tasuma 2147,50 eurot, seega tagasiulatuv elatis on tasumata summas 1147,50 eurot. Kostja vastuses hagile märkis, et hageja esitatud andmed ei vasta tõele. 2014.a. kandis kostja ema XXX XXX raha kokku summas 2800 eurot, (millest 700 eurot kanti XXX vanema poja XXX arvele kuna XXX pangakonto oli arestitud), võla katteks Luige korteri eest 1000 eurot ja seega XXX elatiseks 1800 eurot. Kostja oli nõus lahendama asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppega, sest keegi ei ole keeldunud maksmast Kevinile elatist ja aitama poja kasvatamisel. Võimalusel aidatakse veel rohkem kui seadus ette näeb. Samuti tahab kostja osaleda poja elus, mille osas ei ole seniajani kompromissi leidnud (tl 42). Kohtuistung Kohtuistungil täpsustas hageja alguses oma nõuet tagasiulatuva elatise osas seoses arvutusveaga, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1047,50 eurot. Hageja lisas, et 16.08.2014 XXX poolt ülekantud 200 eurot on hageja nõus arvestama ülalpidamiskohustuse täitmisena. Sünnipäevaks kantud 500 eurot ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja ei loe. Lapse ema küsis kostjalt elatist ja kostja vastas et hakatakse maksma. Hagi esitamisega oodati, kuna lapse emal puuduvad vahendid ja teadmised kohtusse pöördumiseks. Kohtu küsimusele lapse ema varandusliku olukorra kohta vastas hageja lepinguline esindaja, et kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole vaja seda tõendada. Hageja lepinguline esindaja jäi tagasiulatuva elatise nõude juurde, kuna seadus on andnud võimaluse nõuda tagasiulatuvat elatist ühe aasta eest. Kostja selgitas, et kuna kohtutäitur arestis XXX arvelduskonto, tasuti 16.08.2014.a. 200 eurot selgitusega ülekanne XXX arvelduskontole. XXX kandis XXX hageja sünnipäeval topelt raha, et ta saaks lapse sünnipäeva pidada. Peale kokkusaamist juulikuus kanti lapse emale esimene 1000 eurot ja peale seda on XXX kandnud alati rohkem raha. Kokkulepe oli 7. juulist suusõnaline. XXX ei tööta, pikemat aega otsib tööd. XXX ei töötanud ka enne 02.02.2014.a. Vallas-ja kinnisvara XXX ́il ei ole. XXX on huvitatud lapse käekäigust ja on nõus maksma lasteaia, riiete ja jalanõude eest. Lapse ema on töötu, hiljuti tuli temalt sõnum, et maja on müügis ja ta peab minema tänavale. XXX kinnitas, et seisab XXX heaolu eest ja elatist makstakse Kevinile ka edaspidi.

Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 lg 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale XXX ́le on (tl 7-8), PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Kohus kontrollib kõigepealt, kas igakuise elatise nõue on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Hagi on kohtusse esitatud 02.02.2015.a. Peale korduvaid hagi täpsustusi võttis kohus hagi menetlusse 17.02.2015.a. Vaidlust ei ole, et kostja ema XXX on maksnud hageja ema kontole hagejale igakuiselt elatist 10.02.2015.a. 200 eurot, 03.03.2015.a. 200 eurot ja 30.04.2015.a. 200 eurot (tl 73). Kuigi kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täidab kostja eest tema ema, on hageja ema selle heaks kiitnud. Kostja ema kinnitas kohtuistungil, et Kevinile makstakse ka edaspidi elatist. Kohus leiab, et kuna igakuine ülalpidamiskohustus hageja suhtes on täidetud ja ei ole alust eeldada et seda ka edaspidi ei tehta, puudub alus kostjalt igakuise elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Hageja on palunud peale mitmeid ümberarvestusi välja mõista kostjalt, arvestades juba tasutud elatist, tagasiulatuv elatis summas 847,50 eurot perioodi 02.02.2014 kuni 01.02.2015 eest. Kohus tuvastas, et XXX on kandnud hageja ema kontole 30.09.2014.a. 500 eurot (selgitusega XXX elatis), 12.10.2014.a. 200 eurot (selgitusega XXX elatis), 14.11.2014.a. 200 eurot (selgitusega XXX elatis), 25.07.2014.a. 1000 eurot selgitusega (võlg), 16.08.2014.a. 200 eurot (selgitusega ülekanne); XXX kontole 02.09.2014.a. 500 eurot (selgitusega XXX sünnipäev) ja 19.06.2014.a. 200 eurot (selgitusega XXX raha) (tl 43-45). Kohus nõustub hagejaga, et 25.07.2014.a. XXX kontole kantud 1000 eurot ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, vaid tegemist oli tsiviilasja 2-12-55236 kohtuotsusest tuleneva kostja kohustuse (tl 52-61) täitmisega kostja ema poolt. Küll on kohus arvamusel, et 02.09.2014.a. kantud 500 eurot (selgitusega XXX sünnipäev) saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna nimetatud summat ei kantud Kevinile sünnipäevakingituseks, vaid põhjusel, et lapse emal oleks vahendeid pidada lapse sünnipäeva. Seega loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 19.06.2014 kuni 14.11.2015 on ülalpidamiskohustus täidetud summas 1800 eurot. Jagades antud summa 5 kuu peale, teeb see elatise summaks 360 eurot kuus. Edasi selgitab kohus välja, kas on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 02.02.2014.a. kuni 19.06.2014.a. ja 15.11.2014.a. kuni 01.02.2015.a. eest. Kohus juhtis kohtuistungil tähelepanu Riigikohtu 04.12.2013.a. otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13.

Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegiumi arvates tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Hageja lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil, et hagi esitamisega oodati, kuna lapse emal puuduvad vahendid ja teadmised kohtusse pöördumiseks. Hageja ema lootis, et saadakse kokkuleppele. Kohus on seisukohal, et kuna üldteada on võimalus vajadusel taotleda riigipoolset õigusabi, et on saadaval vastavad blanketid, mille täitmine ei vaja juriidilisi teadmisi, samuti osutavad juristide ühendused tasuta õigusteenust, ei olnud hageja emal põhjendatud oodata hagi esitamisega aasta. Kohus arvestab ka sellega, et kostja ei tööta ega töötanud ka enne 02.02.2014, vallas-ja kinnisvara kostjal ei ole, kostja tagasiulatuva elatise kohustuse on täitnud kostja eest tema ema summas 1800 eurot, siis kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine suuremas summas kui on juba tasutud, ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse ja tulenevalt TsMS §-st 174 ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleks lähtudes TsMS § 162 menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.