Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
11. juuni 2015
Tsiviilasja number
2-15-6596
Tsiviilasi
XXXvs XXXabielulahutuse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 01.06.2015
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud 04.augustil 1978 Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ja on välja antud abielutunnistus nr XXX.
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
2-15-6596 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 30.04.2015 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 04.08.1978 Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX ja on välja antud abielutunnistus nr XXX. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud 2000.a. Kohus võttis hagi menetlusse 07.05.2015 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 23.05.2015 isiklikult kätte toimetatud. Kohus kuulas pooled ära 01.06.2015 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, pooled elavad küll ühes korteris, kuid ühist majapidamist pole juba 20 aastat olnud. Põhiliseks põhjuseks, miks hageja ei taha kostjaga abielus olla, on asjaolu, et kostja tarbib alkoholi. Hageja ei soovi kostjaga leppida ja palub abielu lahutada. Kostja vastas kohtule, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega. Pooled elavad ühes korteris, kuid omaette toas, kumbki kannab oma kommunaalkulud ise. Kostja soovib hagejaga leppida. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
2-15-6596 PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja on Venemaa kodanik, kostjal on määratlemata kodakondsus ja mõlema elukoht on Eestis. Abikaasad on abiellunud Eestis ja abikaasade viimane ühine alaline elukoht oli Eesti Vabariigis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus ja soovib leppida. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja ja kostja ütlustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on korduvalt ja kategooriliselt kohtuistungil kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Hagejal ja kostjal ei ole ühist majapidamist ning hageja leppida ei soovi, poolte abielusuhted on lõppenud alates 2000.a. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole kohtu hinnagul põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine ja tsiviilasja lahendamisega viivitamine aitab abielu säilitada. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle
2-15-6596 koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.