Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 05.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-61147/31
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1040

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-14-61147

Tsiviilasi

XXX hagiavaldus XXX vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ühisvara jagamise nõudes, loobumise vastuvõtt abielu lahutamise nõudes, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(IKXXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Hageja RÕA korras lepinguline esindaja: Anna Solomko, vandeadvokaadi abi ( e-post: [email protected]) Kostja: XXX(IKXXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Indrek Repnau (e-post: [email protected]) 01.06.2015

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada poolte vahel ühisvara jagamise nõudes sõlmitud alljärgnev kompromiss, mille kohaselt jagatakse poolte ühisvara järgmiselt:

1.1.AS-ga Swedbank 18.05.2006.a sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus jääb XXXkohustuseks.

1.2.Jätta sõiduauto Volvo S80 registrimärgiga XXX XXX ainuomandisse.

1.3.Kostja XXX kohustub tasuma hagejale hüvitist kokku 2200,00 eurot osamaksetena alates 16.06.2015 kandes igakuiselt 200.00 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXAS-is Swedbank kuni kohustuse täitmiseni. 1.4 . Pooled loevad käesoleva kompromissi sõlmimisega poolte ühisvara jagatuks. 1.5 . Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

5.Välja mõista XXX riigituludesse 156 eurot (s.h km 26 eurot) 06.01.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-61147 antud riigi õigusabi 50% ulatuses tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest alates ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Edasikaebamise kord Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX hagiavaldus XXX vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 01.06.2015 kohtuistungil esitas hageja avalduse abielu lahutamise nõudest loobumiseks, kuna pooled esitasid Tallinna Perekonnaseisuametile ühise avalduse abielu lahutamiseks. Lisaks esitasid pooled kohtule kompromisskokkuleppe ühisvara jagamise nõudes, pooled paluvad menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Pooled lahutavad kokkuleppel abielu perekonnaseisuametis ja on sõlminud kompromissi ühisvara jagamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Eeltoodu alusel kohus võtab hagist loobumise vastu

abielu lahutamise nõudes ja kinnitab poolte kompromissi ühisvara jagamise nõudes ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-14-61147 menetluse. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seega jätab kohus juhindudes kompromisskokkuleppest ja TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. XXX on 06.01.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-61147 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest alates ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Määratud õigusabi osutas advokaat Anna Solomko. Kohus määras 05.06.2015 kohtumäärusega kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-61147 advokaat Anna Solomko riigi õigusabi suuruse, milleks on 312 eurot (s.h km 52 eurot). XXX tuleb tasuda riigituludesse riigi õigusabi 156 eurot (s.o 50% summast 312 eurot) tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest alates ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamisel 03.12.2014 ja 04.12.2014 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 99914100021879 riigilõivu kokku summas 400 eurot, millest 100 eurot oli tasutud vastavalt RLS § 57 lg 2 abielu lahutamise nõudes ja 300 eurot oli tasutud vastavalt RLS § 57 lg 3 ühisvara jagamise nõudes, ühisvara jagamise nõudes tasutud riigilõivust 1⁄2 on 150 eurot ja abielu lahutamise nõudes tasutud riigilõivust 1⁄2 on 50 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1-2 ja TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu kogusummas 200 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX, AS-s Swedbank. Pooled on 01.06.2015 kohtuistungil avaldanud kohtule, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik