Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord ning tähtaeg

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud Maardu linn esitas 23.01.2015 Harju Maakohtule avalduse täisealise XXX üle seatud eestkoste jätkumise ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks. Harju Maakohus algatas 27.03.2015. määrusega hagita menetluse XXX üle seatud eestkoste pikendamise või lõpetamise otsustamiseks. Kohus määras puudutatud isikule XXX esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja määras läbi viia XXX suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Puudutatud isiku XXX määratud esindaja seisukohad Puudutatud isiku XXX määratud esindaja, vandeadvokaat Argo Küünemäe toetab eestkoste pikendamist. Määratud esindaja külastas puudutatud isikut XXX tema viibimiskohas XXX. Isik oli reserveeritud ja pisut tusase olekuga. Isik orienteerus ajas ja ruumis, kuid sündmuste meenutamisel ei olnud järjepidev. Mis ajast ta hooldekodus viibib, ta ei mäleta. Isik kinnitas, et tal on kaks tütart. Mõlemad käivad teda iga kuu vaatamas, kuigi nad ei ole tema eestkostjad. Kohtumise põhjal on esindaja seisukohal, et puudutatud isik vajab igapäevatoimingutes ja sotsiaalses elus pidevalt juhendamist ja järelevalvet. Isik ei ole oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt võimeline iseseisvaks toimetulekuks ja vajalikul määral aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Eksperdi arvamus Psühhiaater XXX esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX XXXläbiviidud XXXvaimse seisundi hindamiseks teostatud ekspertiisi tulemuste kohta. Ekspertiisiakti kohaselt põeb XXXresiduaalset skisofreeniat ( XXX), mis avaldub temal mõtlemise ja kõne vaesumises, kognitiivsete võimete taandarengus ning tahte- ja tundeelu defitsiidis. XXX ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja oma tegusid juhtima, ta ei ole võimeline enda elu iseseisvalt korraldama. XXX ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. XXX ei ole oma vaimse seisundi tõttu suuteline langetama otsuseid, tegema tehinguid, s.h. pisitehinguid. XXX ei ole võimeline teostama valimisõigust. XXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline andma oma seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes. XXX huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu, ta vajab eestkostjat. XXX vajab eestkostjat kuni viieks aastaks. XXX eestkostja ülesandeks on tagada tema huvide ja õiguste kaitse, hooldus ja ööpäevaringne järelevalve Kohtumääruse põhjendused TsMS § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Vastavalt PKS § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealse huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele aru saada abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest

teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 207 sätestab, et eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Kohus, hinnates kohtule esitatud ekspertiisiakti ja kõiki dokumentaalseid tõendeid kogumis, võttes arvesse eestkosteasutuse ja puudutatud isiku määratud esindaja kirjalikud arvamused, asub seisukohale, et XXX on vaadeldav jätkuvalt piiratud teovõimega isikuna, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu . Kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et eestkoste vajadus XXX suhtes ei ole ära langenud. XXX üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Kuni sobiva füüsilise isiku leidmiseni pikendab kohus XXX eestkostja Maardu Linnavalitsuse ametiaega XXX eestkostjana . Kuna PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, saab eestkostja ametiaega pikendada kuni viieks aastaks, arvates määruse tegemise kuupäevast. Kohus leiab, et eestkoste jääb kehtima eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXX on jätkuvalt tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Samuti leiab kohus, et arvestades XXX vaimset tervist ei ole võimalik jätta temale alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.