Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.BS esitas 30.01.2015 Harju Maakohtule hagi PS vastu abielu lahutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel abielu 16.07.2004. Pooled on hagiavalduse esitamise seisuga elanud lahus ligi kolm aastat. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepaneku lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-st 1 palub hageja poolte abielu lahutada ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja nõustus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kuid ei olnud abielu lahutamisega nõus enne, kui on lahendatud kostja ja poolte ühise lapse ülalpidamise küsimus. Kuna kostja on töövõimetu, puuduvad tal võimalused enda ja lapse eest hoolitsemiseks ning piisava majandusliku kindluse tagamiseks. Hageja on viimase aasta jooksul kahel kuul (oktoober, november) keeldunud nii kostja, kui ka lapse toetamisest. Muul ajal on hageja toetanud ainult last, kostjat aga mitte, kuigi kostja on töövõimetu. Kostja võimalused hagejalt Ameerika Ühendriikides alimente hageda on väga väikesed. Kui kohus peaks abielu lahutamise küsimuse lahendama ilma ülalpidamise küsimust lahendamata, siis seaks see kostja ja poolte ühise lapse väga raskesse olukorda.
4.Kostja palus anda täiendava tähtaja ülalpidamise nõudes vastuhagi esitamiseks hiljemalt 02.03.2015. Hagi abielu lahutamiseks tuleks lahendada koos hagiga ülalpidamise kohustamiseks, kuna need on tihedalt omavahel seotud ning vastasel juhul jäävad kostja ja lapse huvid kaitseta. Kuna hagejal on suur huvi saada lahutus, siis võib hagejal olla ka mõistlik huvi ülalpidamise küsimuse lahendamiseks. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 12.03.2015 otsusega rahuldati hagi, lahutati poolte abielu ja jäeti kostja perekonnanimi pärast abielu lahutamist muutmata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
6.Maakohus märkis, et kostja on vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et soovib esitada vastuhagi hiljemalt 02.03.2015. Kostja aga vastuhagi ei esitanud. Kuna peale abielu lahutamise nõude muid nõudeid ei esitatud, ei ole kohtul võimalik esitamata nõudeid menetleda (TsMS § 439). Seega lahendab kohus hagi haginõude piirides ja teeb lahendi abielu lahutuse nõude osas.
7.Maakohus leidis, et võttes arvesse esitatud tõendeid ja asjaolu, et pooled elavad lahus ning neil puudub ühine majapidamine ja nad ei suhtle omavahel abikaasadena, ei ole abielu jätkamine enam võimalik. Poolte abielulised suhted on lõppenud ning hagejal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Ka kostja on kohtuistungil kinnitanud, et abielulised suhted on lõppenud. Tulenevalt PKS §-st 67 ja § 65 lg-st 1 lahutas kohus poolte abielu.
8.Kuna kostja ei avaldanud soovi perekonnanime muutmiseks, jättis maakohus pärast abielu lahutamist kostja perekonnanimeks tema praeguse perekonnanime (nimeseadus § 11 lg 1).
Apellatsioonkaebus
9.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja esitas kohtule 16.02.2015 taotluse, millega soovis esitada lahutuse asjas ka ülalpidamisnõude ning palus kohtuistungi edasi lükata. Kostja ootas ja eeldas, et kohus lahendab tema taotluse enne kohtuistungit, kuid seda ei tehtud. Kohus ei võtnud ka 05.03.2015 kohtuistungil kostja taotluse osas mingit seisukohta. 12.03.2015 lahendis on kohus vaid lakooniliselt viidanud kostja taotlusele ja jätnud selle sisuliselt tähelepanuta.
11.Kohus oleks pidanud lahendama kostja 16.02.2015 taotluse (vastuhagi esitamise kohta) enne 05.03.2015 kohtuistungit või hiljemalt kohtuistungil. Kohus on taotluse mittelahendamisega kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse normi.
12.Kostja selgitas taotluses, miks ülalpidamise hagi esitamine on käesolevas asjas hädavajalik ning tihedalt seotud abielu lahutamise nõudega. Kostja taotluse mittelahendamine ja maakohtu otsuse jõustumine toob kostjale kaasa rasked tagajärjed. Vastavalt perekonnaseadusele on lahuselu ja lahutuse korral (endise) abikaasa ja lapse ülalpidamise kohustused erinevalt reguleeritud. Samuti on oluline, et vastavalt PKS § 35 p-le 3 lõpeb abikaasade ühisvara varasuhe abielu lahutamisega. See tähendab sisuliselt, et pärast kohtuotsuse jõustumist enam (endistele) abikaasadele ühisvara ei moodustu. Kuivõrd abikaasade vahel on erimeelsusi ka ühisvara kuuluvuse ja tekkimise osas, siis tekitab ühisvarasuhte lõppemine abielu lahutamisel veel täiendavaid pingeid ja vaidlusi. Vastustaja seisukoht
13.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa kostja õiguste rikkumise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes.
15.Kostja märkis vastuses hagile, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus enne, kui on lahendatud kostja ja poolte ühise lapse ülalpidamise küsimus, kuna kostja on 90 % töövõimetu. Maakohus ei ole sellele kostja väitele mingit tähelepanu pööranud, ei ole seda arutanud ega hageja arvamust küsinud. Ülalpidamise küsimus on lahutusega otseselt seotud asjaolu ja kostja jaoks on eluliselt tähtis lahendada see koos lahutusega, arvestades, et hageja elab USA-s, kostja aga Eestis ning tervisliku seisundi tõttu puuduvad tal võimalused endale ja lapsele piisava majandusliku kindluse tagamiseks.
16.Kostja esitas juba vastuses hagile taotluse, millega soovis esitada lahutuse asjas ka ülalpidamisnõude ning palus kohtuistungi edasi lükata. Maakohus jättis selle taotluse enne kohtuistungit lahendamata. Kohtuistungil kordas kostja oma taotlust, märkides, et soovib esitada vastuhagi ja on esitanud taotluse tähtaja pikendamiseks vastuhagi esitamiseks. Kohtuistungi protokolli kohaselt jättis kohus ka kohtuistungil kostja taotluse tähelepanutata ja lõpetas asja sisulise arutelu.
17.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse ülalpidamisküsimuse lahendamiseks, küsima hageja seisukohta selles osas ning vajadusel andma kostjale konkreetse tähtaja vastuhagi esitamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus ei ole senini ühtegi tähtaega vastuhagi esitamiseks kostjale määranud.
18.Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.