Kohtuotsuse tegemise aeg ja 28.05.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-6390
Tsiviilasi
XXXja XXXhagiavaldus väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 510 eurot
XXXvastu
elatise
Menetlusosalised ja nende Hagejad XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) XXX(isikukood XXX), ühine seaduslik esindaja XXX esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg
ja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks alates 01.05.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks alates 01.05.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4.Jätta rahuldamata hagejate nõue välja mõista XXX elatis tagasiulatuvalt aprilli 2015 eest summas 100 eurot.
Anda XXX ́ile ainuõigus alaealistele lastele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks laste ülalpidamiseks.
6.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 5. kuupäeval XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Selgitusse märkida „laste elatisraha“.
7.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel maakohtu 30.04.2015 määrus hagi tagamise kohta. Hagejal ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-15-6390 hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud ulatuses. Elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (..2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXja XXX(hagejad) esitasid 27.04.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on XXX ja kostja kooselust sündinud lapsed (hagejad). Kostja maksab lastele elatist seaduses kaootiliselt, st suvalistel kuupäevadel, erinevas summas ja mitte iga kuu alguses kuu eest ette. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt aprilli 2015. a eest summas 100 eurot, millal kostja arvestas elatisest maha 100 eurot põhjusel, et lapsed viibisid Tartus ja edasiulatuvalt alates 01.05.2015 seaduses sätestatud määras. Hagejate esindaja kinnitas, et kohtumenetluse käigus maksis kostja laste emale puuduva osa aprillikuu laste elatisest summas 100 eurot.
2.29.04.2015 esitasid hagejad hagi tagamise avalduse, milles palusid kohustada kostjat menetluse ajal maksma elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Harju Maakohus rahuldas 30.04.2015 määrusega hagi tagamise avalduse ja kohustas kostjat tasuma menetluse ajal elatist kummalegi lapsele seaduses sätestatud miinimummääras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja alati maksnud elatist. Perioodi eest, mille eest tasus kostja 100 eurot vähem on põhjendatud Riigikohtu otsusest, kus märgitakse, et perioodi eest, millal lapsed ei ela ema juures, ei pea selle perioodi eest emale elatist maksma. Kui lapsed viibivad kolmandate isikute juures, tuleb elatis maksta kolmandatele isikutele. Lisaks maksab kostja XXX trennirahad. 14.05.2015 seisukohas teatas kostja, et ta on maksnud laste emale tagantjärele 100 eurot perioodi eest, millal lapsed ei elanud lapse ema juures.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, kes elab lastest lahus. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.05.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja leiab, et ta on ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega. (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot. Hagejad ei vaidle vastu, et kostja täidab ülalpidamiskohust makstes igakuiselt elatist, kuid teeb seda spontaanselt ja vahepeal arvestab elatisest maha muud lastega kantud kulud (nt trennirahad). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-108-07 väljendanud seisukohta, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Hageja on esitanud tõendid, et teatud perioodidel on kostja maksnud lastele elatist seaduses sätestatud määrast väiksemas summas (nt aprill ja mai 2014, aprill 2015), arvestades elatisesummast maha lapse trenniraha või põhjendades elatise seadusest sätestatust väiksemas summas maksmist sellega, et lapsed viibisid teatud perioodil kolmandate isikute juures. Kostja tunnistas ise, et aprillis 2015 maksis ta elatist 100 eurot vähem, kuna lapsed viibisid kolmandate isikute juures. Kostja maksis hiljem laste emale tagantjärele 100 eurot perioodi eest, millal lapsed olid kolmandate isikute juures.
Lastest lahus elav vanem täidab laste ülalpidamise kohustust makstes elatist lapsega koos elavale vanemale. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et laste vanemate vahel oli kokkulepe, mille järgi loetakse laste ülalpidamise kohustus täidetuks muul viisil (nt laste trennide eest maksmisega) kui igakuise raha (elatise) maksmisega. Samuti asjaolu, et lapsed võivad viibida teatud perioodil kolmandate isiku juures, ei vabasta ülalpidamist andma kohustatud vanemat (lastest lahus elavat vanemat) laste ülalpidamise kohustuse täitmisest laste ülalpidamiseks mõeldud elatise maksmise teel laste ülalpidamise kohustust vastu võtma õigustatud vanemale (lastega koos elav vanem). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-12 avaldanud seisukohta, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku või kiidab pärast heaks, võib ülalpidamiskohustuse täitmine toimuda muul viisil. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et laste vanemate vahel oli kokkulepe, mille järgi loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks, kui laste elatisraha makstakse kolmandatele isikutele, kui lapsed viibivad kolmandate isikute juures. Kostja seisukoht, et vastava vanematevahelise kokkuleppe puudumisel tuleb elatis maksta kolmandatele isikutele, kelle juures lapsed viibivad ja sellega saaks lugeda laste ülalpidamise kohustus täidetuks, ei ole kooskõlas seaduses sätestatud regulatsiooniga. Kostja ei ole viidanud Riigikohtu lahendile, millele ta tugineb oma väites, et elatist tuleb maksta kolmandale isikule, kui lapsed viibivad tema juures. Seega, jättes hagejale maksmata elatist seaduses sätestatud määras, rikkus kostja elatise maksmise kohustust ja hagejatel on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 01.05.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni.
6.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt aprilli 2015. a eest summas 100 eurot, kuna kostja maksis märgitud perioodil elatist 100 eurot vähem. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja tunnistas, et maksis aprillis 2015. a elatist 100 eurot vähem, kuna lapsed viibisid kolmandate isikute juures. 14.05.2015 seisukohas teatas kostja, et ta on maksnud laste emale tagantjärele 100 eurot aprilli 2015. a eest. Hagejate esindaja kinnitas elatisraha summas 100 eurot maksmist kostja poolt aprilli 2015. a eest. Kuna kostja on maksnud tagantjärele 100 eurot elatist aprilli 2015. a eest, tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt summas 100 eurot aprillis 2015. a vähem makstud elatise katteks.
7.Otsuse tegemisel ei arvesta kohus kostja väiteid, mis puudutavad otsustamist laste viibimiskoha üle, kuna need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.
8.TsMS § 386 lg 5 kohaselt võib kohus käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuotsuse jõustumisest Harju Maakohtu 30.04.2015 määruse, millega kohustati kostjat menetluse kestel tasuma hagejale igakuist elatist.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab kumbki pool hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise.
Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.