2-15-4586/10 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-4586 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja) esitas 24.03.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Tallinna Linnakohtu 16.12.2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/220-8907/03 mõistis kohus XXX XXX kasuks välja elatise 1600 krooni (102,25 eurot) kuus. Hagiavalduse kohaselt palub hageja elatise summa suurendamist alates hagiavalduse kohtule esitamisest s.o alates 24.03.2015. Hageja palub elatise suurendamist seoses sellega, et elatise miinimumsumma on suurenenud ning enam kui kümme aastat tagasi välja mõistetud elatise summa ei ole piisav. Hageja seaduslik esindaja toob välja, et hageja on juba teismeline ning tema kulutused on suurenenud (nt kulutused spordile, keelte kursustele, vabaaja veetmiseks). Hageja seadusliku esindaja (hageja ema) sissetulek ei võimalda kõikide kulutuste katmist. Kostja vastuväited Kostja elatise suurendamisega nõus ei ole, kuna ei oma nii suuri sissetulekuid. Kostja lisab, et tema ülalpidamisel on veel üks tütar XXX(sünd. XXX), tema abikaasa on hetkel lapsehoolduspuhkusel ja ei tööta ning abikaasal on ka alaealine poeg XXX (sünd. XXX). Kostja maksab igakuiselt kohtutäituri vahendusel (täiteasi 025/2006/328) hageja ülalpidamiseks 164,25 eurot, millest 102,25 eurot on elatis ning 62 eurot elatise võlgnevuse eest. Kostja selgitab, et võlgnevus tekkis sellest, et andis lapse emale raha lapse ülalpidamiseks sularahas, mida lapse ema ei arvestanud. Kostja lisab, et tal on muud võlad ka, mida ta maksab graafiku alusel, pluss on kulutused perele ning kommunaalmaksed. Kohtu selgitused Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid leiab, et hageja XXX hagi kostja XXX vastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

2-15-4586 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Tallinna Linnakohtu 16.12.2003 lahendiga tsiviilasjas 2/220-8907/03 on varasemalt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 1600 krooni (102,25 eurot). Käesolevalt palub hageja elatise suurendamist miinimumsummani, kuivõrd hageja kulutused on suurenenud ning hageja ema sissetulekutest ei piisa hageja kõikide kulutuste katmiseks. Hageja on seisukohal, et seoses lapse kasvamisega on suurenenud ka kulutused ning kostjalt 2003.aastal hageja kasuks välja mõistetud igakuisest elatusrahast ei piisa enam kõikide kulutuste katteks. Kohus nõustub hageja väidetega, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2003 aastaga oluliselt kasvanud. Kohus leiab, et arvestades ka tõusnud elukallidust ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Käesolevalt on selle suurus ühele lapsele 195 eurot, mida ka hageja nõuab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse kasvavaid vajadusi ja kulutusi tõendama. Kostja elatise suurendamisega nõus ei ole, kuivõrd tal nii suuri sissetulekuid ei ole, tema abikaasa hetkel ei tööta ning kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja lisab, et maksab hageja ülalpidamiseks 102,25 eurot, millele lisandub 62 eurot elatise võlgnevuse katteks ning lisaks on kostjal muud võlad, mida tasub täiturile graafiku alusel ning kulutused perele. Kostja on esitanud kohtule tõendi oma sissetuleku kohta (tl 21). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu. Kohus arvestab sellega, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kuid kohtu hinnangul ei anna see põhjust käesolevas asjas hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kostja on kohtule esitanud tööandja tõendi, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks (perioodil oktoober 2014 kuni märts 2015) 650,20 eurot (bruto). Kohus on seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu ja töö selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust mõlema alaealise lapse osas. Kohus leiab, et pärast kostjale elatise maksmise kohustuse kindlaksmääramist on tekkinud uued asjaolud: elukalliduse tõus, lapse vanemaks saamine, millega kaasnevad täiendavad vajadused ning tõusnud on seadusega kindlaksmääratud elatise minimaalne suurus. Nimetatud asjaolud on aluseks elatise suuruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele ja väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 16.12.2003 välja mõistetud elatise suurust ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 24.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.