Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-2277 Tsiviilasi J-L P hagi J P vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja J-L P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx, hageja seaduslik esindaja E V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post, kostja J P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx Resolutsioon Välja mõista J P alates 12.02.2015 elatis J-L P ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni tütre J-L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta J P kanda. Edasikaebamise kord Janno Pipar võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt alates 12.02.2015 J-L P ülalpidamiseks elatis miinimummääras kuni hageja vajaduste muutumiseni või kuni hageja täisealiseks saamiseni või õppimise korral gümnaasiumis kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui 21aastaseks saamiseni. Kostja seisukoht Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 11.05.2015. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse J-L isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2015.a. 195 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igas kuus alates 12.02.2015. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.