2-15-4073/11 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 16.03.2015. a esitas hageja L. J. P. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse O. P. vastu abielu lahutamise nõudes. 18.03.2015 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 04.05.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära hageja ning 06.05.2015 toimunud menetlustoimingul kuulas kohus läbi telefoni tõlgi vahendusel ära kostja. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * aastal * perekonnaseisuametis. Abielu sõlmimise kohta on koostatud abieluakt nr *. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2012 aastast, kui pooled enam koos ei ela. Kostja elab *, seetõttu tuleb abielu lahutada kohtus. 04.05.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde, paludes abielu lahutada. Hageja selgitas, et kostja kolis 2012 * elama. Juba viis aastat tagasi saatis kostja ise hagejale elektronkirja, mille soovis poolte abielu lahutada. 2013 aastast elab * ka poolte ühine laps. Viimastel aastatel on hageja ja kostja kohtunud vaid ühe korra, siis kui hageja viis lapse *. Kostja seisukoht Algselt palus kostja pikendada kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, väites, et soovib hagejaga pidada kompromissläbirääkimisi. 04.05.2015 esitatud menetlusdokumendis oli kostja seisukohal, et lahutusavaldus tuli talle üllatuslikult. Lahutuse osas kostja selget seisukohta ei võtnud. Kostja soovis jagada poolt ühisvara, kuid selgitas, et seoses riigilõivu tasumise ja materjalide kogumisega ei ole tal seda võimalik koheselt teha. 06.05.2015 kuulas kohus kostja ära telefoni teel tõlgi vahendusel. Kostja oli nõus, et teda kuulatakse ära telefoni teel. Kostja selgitas, et ta oli Eestis tööl kuni 2013 aasta märtsini. 06.06.2013 sõitis ta *, et aidata oma vanema poja peret. Kuid hiljem jäi ta * elama. 2013 aasta sügisel tuli ka hageja ja kostja ühine poeg * elama ning hakkas seal koolis käima. 2014 aasta jõulud veetis kostja koos hageja ja nende ühise pojaga. Peale hagi saamist soovis kostja, et hageja tuleks *. Kostja on seisukohal, et lahutus tuleb edasi lükata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 11/. Poolte abielu on sõlmitud * Perekonnaseisuameti *.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Hageja väidetel 2012 aastal. Kostja on kohtule selgitanud, et alates juunist 2013 elab ta Saksamaal. Seega on hiljemalt 2013 aasta juuni algusest poolt abielulised suhted lõppenud. Kohus leiab, et olukorras, kus abikaasad elavad erinevate riikides peaaegu kaks aastat ning üks abikaasa soovib lahutust, ei ole põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. Hageja selgitustel elas ta ise enne, kui kostja * ära kolis töö tõttu aastaid pidevalt *. Just seetõttu soovis kostja juba aastaid tagasi ise lahutust, millega hageja ka nõus oli. Seega on kohus tuvastanud, et pooled ei ole juba pikki aastaid faktiliselt koos elanud ning seetõttu rahuldab kohus hageja nõude abielu lahutamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik