Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2 (5)

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 18,19). Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. xxxx.a kehtib kuupalga alammäär 355 eurot. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistustega (tl.4) on tõendatud, et A. R. ja K. R. , kelle isikukood ühtib kostja K. L. isikukoodiga on xxxxxxxxx.a. sündinud A. R. ja xxxxxxxxxx.a. sündinud K. R. vanemad. Rahvastikuregistri andmetel (tl.6) on K. R. vanemad K. L. ja A. R. ning tema registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on esitanud tõendina väljatrüki hageja ja kostja sõnumivahetusest 30.08.xxxx.a. interneti sotsiaalvõrgustikus Facebook (tl.18), milles K.R. kinnitab, et elab poisi juures. Kohus on asja juurde võtnud K. R. tunnistajana ärakuulamise protokolli tsiviilasjas nr.2-1456429 (tl.23), käsitledes seda käesolevas asjas TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel menetlusosalise (hageja) seletusena. K.R. on kinnitanud, et ta ei ela tegelikult kummagi vanema juures, vaid poiss-sõbra juures. Tema igapäevavajaduste rahuldamise tagavad ema ja isa mõlemad- isa kannab alates septembrist iga kuu 200 eurot pangakontole ning ema annab iga nädal 30-50 eurot juurde. Nende summadega on tema vajadused rahuldatud. Isa pakkus pangakontole tasumise iga kuu kindla summana välja hiljuti, varem andis ka isa raha siis, kui tunnistaja küsis. Kõigepealt küsis ta emalt ning kui emal ei olnud raha, siis isalt, kes andis sularahas 520 eurot korraga. Igakuulised kulutused on kahesaja euro ringis – toit, bussisõidud, hügieenitarbed, riided. K.R. käib kaugel koolis ja sõidab igal nädalavahetusel koju, sõidule

3 (5)

kulub iga kuu 80 eurot, millest kool hüvitab kahe nädalavahetuse sõidu. Elukoha kommunaalkulude tasumisest K.R. osa ei võta. Tl.52 on väljatrükk internetiportaalist www.kv.ee, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva poolelioleva majakarbi müügikuulutuse kohta, millise tõendiga kostja soovib tõendada, et hageja K.R. ei ela koos ema K. L. xxxxxxxxxxxx. Hageja esindaja on esitanud tõenditena kohtumäärused (tl.81-83) ja lepituskokkuleppe (tl.84), millest nähtub, et K. L. ja A.R. on kokku leppinud A.R. poolt K. L. isikuvastase kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks muuhulgas abistama K. L. tasuta xxxx.a. lõpuni xxx talu remonttöödes, mida ta aga hageja esindaja väitel ei ole teinud. Kostja on esitanud tõenditena maksekorraldused K. R. alates xxxxx.- 01.12.xxxx igakuuliselt 200 euro ülekandmise kohta, üks makse on selgitusega „elatis august xxxx“ (tl.19-20; 26-28) . K. L. on kandnud K. R. arvele alates xxxx.a. novembrikuust kuni 29.03.2015 kokku 800 eurot ning tasunud novembrikuus ühiselamu üüri, summas 30 eurot (tl.75). Tõendamaks enda ja kostja A. R. varaliste seisundite ebavõrdsust on hageja esindaja K. L. esitanud kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljavõtted (tl.76-78), millest nähtub, et K. L. omandis on kinnistu xxxxxxx, pindalaga 1 ha, mis on koormatud hüpoteekidega xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kasuks ja A.R. omandis on kinnistud xxxxxxxx I, pindalaga 3 ha ja xxxxxxxxx, pindalaga 26,8 ha, mis on koormatud hüpoteegiga K. L. kasuks. K. L. on esitanud ka sotsiaalkindlustusameti otsuse nr.42020-7 (tl.79), millest nähtub, et temale seoses töövõime kaotusega 70 % ulatuses määratud töövõimetuspensioni suurus alates xxxxx.xxxx.a. on 198,68 eurot kuus. xxxxxxxxxxxxxxxx tõendi kohaselt (tl.80) on K. L. arvestatud keskmine töötasu (bruto) ajavahemikus september xxxx kuni veebruar 2015 tehtud väljamaksete alusel 523,76 eurot, Tema netosissetulek, võttes arvesse avalikult kättesaadavaid andmeid tulumaksuvaba miinimumi ja kohustuslike maksude kohta on ca 462,50 eurot. Hageja teise vanema K. L. varalise seisundi hindamiseks on esitatud laenuleping nr.13-34 ja täiendav kokkulepe (tl.85-87), millest tuleneb K. L. kohustus igakuiselt tasuda laenuandjale – xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx 234,81 eurot. Laenu võtmise eesmärk oli kodu ostmine hagejale ja tema esindajale. Lükkamaks ümber hageja esindaja väidet hageja vanemate varaliste seisundite ebavõrdsuse kohta on kostja esitanud Tartu Maakohtu määruse K. ja A. R. kompromissi kinnitamise kohta abielulise ühisvara jagamiseks (tl.92-96), millest nähtub, et A.R. on ühisvara võrdse jagamise tagamiseks kohustunud K.R. hüvitama enamsaadud ühisvara arvelt 40 000 eurot. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et kuna kostja A. R. on alates 01.augustist xxxx.a. täitnud hageja K. R. ülalpidamiskohustust, puudub alus tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kohane hageja esindaja väide, et elatise maksmist alaealise lapse kontole ei saa lugeda tulenevalt VÕS § 79 lg 2 kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna alaealise lapse näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga ning tema seaduslik esindaja ei ole andnud selleks nõusolekut ega kohustuse täitmist heaks kiitnud. Kostja on osundanud, et K. R. vanematel on ühine hooldusõigus, seega on ka kostjal K. R.

4 (5)

varahooldusõigus. Elatise maksmine oleks põhjendatud lapsega koos elava vanema kontole, kes saaks elatist kasutada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, kuid antud juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et 17-aastane K. R. ei ela kummagi vanema juures ja on võimeline kasutama elatist enda vajaduste rahuldamiseks iseseisvalt. Ka hageja teine vanem K. L. on ise täitnud ülalpidamiskohustust samal moel – kandes rahasummasid lapse kontole. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid elatise väljamõistmisele alates kohtuotsuse tegemisest, seega on hagi osaliselt õigeks võtnud, ei pea kohus vajalikuks analüüsida tõendeid, mis puudutavad poolte varalist seisundit, arvestades ka asjaolu, et elatise nõue on esitatud PKS § 101 lg 1 elatise minimaalses määras. Kohus peab põhjendatuks ülalpidamiskohustuse täitmist ka edaspidi K. R. kontole, kuna vanem, kes taotleb elatise tasumist enda kontole ei ela tegelikult lapsega koos. Seetõttu on elatise tasumine lapse kontole lapse huvides. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 3 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Asjas on esitanud menetluskulude nimekirja kostja, taotledes hagejalt menetluskuludena õigusabikulude summas 350 eurot väljamõistmist (tl 69 pöördel). Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, jäävad nimetatud kulud kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja menetluskulude kasvõi osaline väljamõistmine hagejalt, s.o alaealiselt lapselt ei oleks õiglane. Poole seaduslikult esindajalt kulude väljamõistmist ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.