Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu alusel kannavad pooled ise oma menetluskulud.

Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 25.03.2015. a esitas hageja J. L. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja H. L. vastu igakuise elatise nõudes. Hageja soovib elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. 26.03.2015. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. 10.04.2015. a esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on K. R. ja kostja vahel 03.09.2014. a sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustub tasuma elatist hageja ülalpidamiseks 175 eurot kuus. Samas on kostja nõus asja lahendamisega kompromissiga. 28.04.2015. a arutas kohus tsiviilasja kohtuistungil. Kompromissleping 28.04.2015. a toimunud kohtuistungil allkirjastasid J. L. (seadusliku esindaja K. R. vahendusel), K. R. ja H. L. kompromisslepingu, mille kohaselt: Kostja H. L. kohustub maksma elatist hageja J. L. kasuks 195 eurot kuus alates 01.05.2015.a. kuni hageja J. L. täisealiseks saamiseni *.a. kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatist tuleb tasuda hageja J. L. seadusliku esindaja K. R. arveldusarvele nr. *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 20-ks kuupäevaks. 03.09.2014.a. H. L. ja K. L. vahel sõlmitud kokkulepe, mis puudutab elatise maksmist J. L. kaotab kehtivuse tsiviilasjas nr. 2-15-4681 kohtulahendi jõustumisel. H. L. ja K. R. kinnitavad, et neil ei ole vastastikku mitte mingisuguseid nõudmisi 03.09.2014.a. sõlmitud kokkuleppest. Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Pooled kinnitasid 28.04.2015.a toimunud kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi, mis tulenevad TsMS §-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.