2.Välja mõista XXX(XXX) elatis XXX(XXX) kasuks igakuiselt summas 195,00 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot) kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates 03.03.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so XXX.
3.Elatise maksed kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank, selgitusega „XXX elatis“.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 17.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt viibib kostja alates märtsist 2015.a. kinnipidamisasutuses. Kostja on OÜ XXX (registrikood XXX ) juhatuse liige. Kuivõrd kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust, siis hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab poolele Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja palub elatise välja mõista alates 03.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so XXX. Elatise maksed tuleb kanda hageja seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
2.Kostja ei nõustu hagis esitatud nõudega ja vaidleb sellele vastu, kuivõrd tal puudub võimalus tööl käimiseks seoses kriminaalmenetluse nr 1-15-1758 osas tehtud kohtuotsusega. Kostja on esitamas kriminaalasja puudutavale kohtuotsusele apellatsioonikaebust, kuid enne reaalset vabastamist ei ole tal võimalik kuidagi täita temale esitatud nõudeid. Kostja on osalenud järjepidevalt hageja elus ja ülalpidamises. Kostja ja hageja seaduslik esindaja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt viibis laps XXX nädal ema juures ja nädal isa juures. Kostja soovib, et antud kokkulepe jääb kehtima ka peale seda, kui kriminaalasjas nr 1-15-1758 määratud karistus on kantud. Kostja leiab, et elatise nõudeks ei ole alust. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1, tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks.
4.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine poeg XXX on sündinud XXX .a. Lapse vanemad elavad eraldi. XXX elab ema juures. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
7.PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2015 kuutasu alammääraks 390 eurot, RT I, 03.12.2013, 4.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, mis vastab poolele Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 03.03.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so XXX. Kohus märgib, et kuna hageja palub elatise välja mõista miinimumsuuruses, ei ole hagejal vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
9.Kostja leiab, et elatise nõudeks ei ole alust, kuivõrd tal puudub võimalus tööl käimiseks seoses kriminaalmenetluse nr 1-15-1758 osas tehtud kohtuotsusega. Kostjal puudub isiklik pangaarve, mille väljavõtet tal pole võimalik kohtule esitada. Samuti ei ole kostja talle kuuluvast ettevõttest endale töötasu maksnud. Kostjal ei ole rohkem vara kui ettevõte XXX OÜ, mille ainuomanik kostja on, kuid seoses kostja karistusega lõpetab ettevõte tegevuse. Kostja ja hageja seaduslik esindaja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt viibis laps XXX nädal ema juures ja nädal isa juures. Kostja soovib, et antud kokkulepe jääb kehtima ka peale seda, kui kriminaalasjas nr 1-15-1758 määratud karistus on kantud.
10.Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
11.Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama.
12.PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks ega hagi rahuldamata jätmiseks. Kinnipidamisasutuses karistuse kandmine, vara ja sissetuleku, sh pangaarve puudumine ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks hagi rahuldamata jätmise. Vangistusseaduse alusel on kinnipeetavatel vangistuses olles töötamise kohustus ning kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Kostja vastuväide, et laps on viibinud nädal ema juures ja nädal isa juures, on paljasõnaline ja tõendamata. Isegi juhul, kui selline kokkulepe vanemate vahel oleks, ei takista see hagi esitamist elatise nõudes. Kostja on ainuomanik OÜ-s XXX OÜ, mis on äriregistriandmetel toimiv ettevõte. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda.
14.Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi ja mõistab XXX välja elatise XXX kasuks igakuiselt summas 195, 00 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot) kuid mitte vähem kui 1⁄2 Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära alates 03.03.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so XXX.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.