Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja kohtu selgitused XXX ja XXX(seadusliku esindaja XXX kaudu) esitasid 30.03.2015 hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtule 15.04.2015 ja 21.04.2015 esitatud menetlusdokumendis. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjat toetama lastele vajalike suuremate ja kulukamate esemete kulutuste tegemist võrdselt hagejate seadusliku esindajaga. Nimetatud nõue on vastuolus Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1, mille kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja § 101 lg 2, mille kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Lähtudes eeltoodust on hagejate vanematel võimalik kokku leppida ühekordsete, suuremate, lastele vajalike kulutuste tegemises ning kulude võrdselt kandmises. Kostja on 21.04.2015 menetlusdokumendis kinnitanud, et on lastele kulukamate asjade ostmisel nõus kandma poole kulutustest, mistõttu ei näe kohus takistust selles osas laste vanemate poolt igakordselt kokkuleppele jõudmiseks. Menetluskulud. Kohus jätab menetluskulud poolte nõusolekul poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.