Tagastada käesoleva määruse jõustumisel apellatsioonkaebus MP-le. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-2027 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.29.10.2013 kinnitas Pärnu Maakohus OP (hageja) ja MP (kostja) vahel tsiviilasjas nr 2-13-38499 kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt 160 eurot kuus alates 01.10.2013 hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks.
2.09.02.2015 esitas hageja seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus suurendada hagejale makstavat elatist ja mõista elatisraha maksmise ajal kehtivas miinimumsummas.
3.Pärnu Maakohus võttis 10.02.2015 kohtumäärusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul.
4.13.02.2015 vastuses kohtule märkis kostja, et laps saab elatist, aga mitte rohkem ja pigem vähem teise lapse olemasolu tõttu. Kostja esitas kohtule palgatõendi ja teise ülalpeetava sünnitunnistuse. Palgatõendi kohaselt on kostja brutotöötasu 390 eurot kalendrikuus. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et kostja on teise alaealise lapse isa.
5.05.03.2015 toimunud kohtuistungil kuulas kohus menetlusosalised ära ning selgitas välja, et kostja käib jalgpallivõistlustel kohtunikuks ning saab selle eest stipendiumi. Eelmise aasta eest sai kostja stipendiumi 1000 eurot. Kosta ei pea oma teist alaealist last üleval. Kostja ei ole töövõimetu. Hageja sissetulek koosneb lapsetoetustest summas 169 eurot kuus. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.11.03.2015 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja suurendas hagejale tasumisele kuuluvat elatist. Kohus mõistis kostjalt välja elatise igakuiselt kehtivas miinimummääras alates 09.02.2015 poja O, sünd XX XX XXXX, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
8.Kostja on kohustatud hagejat ülal pidama. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-2027 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2015.a 195 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja esindaja nõuab kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmist, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.
9.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on peale hageja veel üks laps – XX XX XXXX sündinud CR. Kostja väitis, et tema ei suuda elatist hagejale tasuda miinimummääras, kuna kostja ülalpidamisel on peale hageja veel teine laps ning kostja töötasu suurus on ainult 390 eurot. Kohus ei lugenud kostjal peale hageja veel ühe lapse olemasolu ning miinimumtöötasu mõjuvateks põhjusteks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et ta CR-it ei toeta materiaalselt, kuna tal ei ole selleks rahalisi vahendeid ning CR ema saab sellest aru ja elatist kostjalt ei nõua. Seega ei saa kostja väita, et ta ei saa hagejale elatist miinimummäras tasuda, kuna tema ülalpidamisel on veel teine laps.
10.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Tal jätkub rahalisi vahendeid oma hobiga (jalgpall) tegelemiseks. Kostja sõnul elab ta vanemate juures ning on ka nende ülal pidada. Alates 01.01.2015 muutus elatise miinimummäär perekonnaseaduse järgi, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis kehtivas miinimummääras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse. Kostja hinnangul jääb CR elatise tõstmise tõttu vähem kindlustatuks kui hageja. Apellandi sissetulek ei võimalda mõlemale lapsele võrdset elatise maksmist. Kui CR P ema emapalk lõppeb, siis on vaja ka teda kuidagi ära elatada. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
13.Hageja esitas kohtusse raha (elatise) maksmisele suunatud hagi. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesolevas asjas nõudis hageja elatise suurendamist seadusest tuleneva miinimummäärani. PKS § 101 lg 1 koosmõjus Vabariigi Valitsuse määruse nr 166 § 1 lg-ga 2 on 2015. aastal lapsele makstava elatise miinimummäär 195 eurot. Hageja ja kostja vahel oli 29.10.2013 sõlmitud kompromiss igakuise elatise tasumiseks summas 160 eurot. Kuna hageja nõudis elatise suurendamist seadusest tuleneva miinimummäärani, siis on hageja nõude rahaliseks suuruseks hagi esitamisele järgneva 9 kuu jooksul 35 eurot kuus. Seega oli hagi hinnaks 315 eurot (35x9).
14.Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses ja seetõttu on
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-2027 edasikaebeõigus piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
15.Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus andnud TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
17.Seoses kohtuniku Ü.Jänes korralise puhkusega asendas teda asja läbivaatamisel vastavalt kohtu kinnitatud tööjaotusplaanile kohtunik U.Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.