2-15-3496
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.04.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3496
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
503,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Keiu Roosimägi (Claudius Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
õigeksvõtul
põhinev
otsus
on
tagatiseta
viivitamata
täidetav
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
2-15-3496
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud XXX(hageja) esitas 05.03.2015.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohus varasemas tsiviilasjas nr 2-10591 kohtuotsusega kostjalt välja mõistnud XXX kasuks igakuise elatise summas 139,01 eurot kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduses palub hageja suurendada hagejale tasutavat elatist selle alammäärani (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 02.04.2015.a esitas kostja kohtule avalduse, milles kostja võtab hagi õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõuet elatise suurendamiseks. Maakohtu põhjendused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on tema isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagi on esitatud elatise alammääras, seega ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kostjalt tuleb hageja kasuks alates 05.03.2015.a välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus otsustab TsMS § 459 lg 2 järgi muuta kostjalt hageja kasuks 17.05.2011 tsiviilasjas nr 210-591 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 05.03.2015 summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt
2-15-3496 ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul oleks TsMS § 168 lg 6 kohaselt tsiviilasja menetluskulude täielikult lapse kanda jätmine elatise asjas äärmiselt ebaõiglane. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, et hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 kohaselt. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.