Tsiviilasja number
2-14-61027
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Tsiviilasi
LM hagi EKM vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EKM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja LM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXX Tallinn), lepinguline esindaja advo Olavi-Jüri Luik Kostja EKM (IK XXXXXXXXXXX, aadress XXX X XXXXX Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 23.12.2014 otsus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue LM esitas 18.11.2014 Harju Maakohtule hagi EKM vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abiellusid 29.10.2010 Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr xx-xx-xxxx/xxxx. Poolte abielusuhted on lõppenud, hageja ja
kostja elavad eraldi ning pooltevaheline suhtlus on katkenud. Hageja palus kohtul leppimisaega mitte määrata, sest ükski abinõu ei vii abieluliste suhete jätkamiseni. Poolte alaealised lapsed elavad alaliselt kostja juures ning hageja esitas 14.11.2014 kohtule avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja jaoks ei ole abielusuhted pöördumatult lõppenud, edasine kooselu hagejaga on võimalik ning kostja peab võimalikuks hagejaga leppida ja kooselu jätkata. Kostja palus kohtul anda pooltele 6-kuulise leppimisaja. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ning lahutas LM ja EKM abielu. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutsed on kätte toimetatud, on hagile kirjalikult vastanud. Kostja kohtuistungitele ei ilmunud. Kostja teatas, et ta ei saa 10.12.2014 kohtuistungile haigestumise tõttu ilmuda, kuid ei põhistanud ega tõendanud kohtuistungile ilmumata jätmist. Kostja ei põhistanud ega tõendanud ka, et lapse väidetav haigus takistas kostjat 22.12.2014 kohtuistungile ilmumast. Kostja niisugune käitumine on ilmselgelt pahatahtlik, kuna õiguskuuleka ja heauskse menetlusosalisena oleks kostja lähtunud kohtu seaduslikest korraldustest menetluse juhtimisel ja põhistanud ning tõendanud kohtuistungile ilmumata jätmist, mis oli talle ka kohtukutses sõnaselgelt teatavaks tehtud. Kostja niisugusest hoiakust järeldub, et kostja väidetud haiguste iseloom võis mitte olla takistuseks tal kohtuistungitel osalemiseks ning et ta hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostjat on kohtuistungi toimumise ajast, nagu ka asja sisust, teavitatud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 342 ja § 346 lg-st 2 on võimalik kostja ära kuulata kirjalikult. Kostja loeti ärakuulamisest ja asja sisust teavitatuks hagi ja kohtukutsete kättetoimetamisega ning ära kuulatuks kostja poolt kirjaliku vastuse esitamisega. Kohus leidis, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja seletusega leidis kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Hageja kinnitas korduvalt ja kategooriliselt, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohus jättis kostja taotluse leppimiseks tähtaja andmiseks rahuldamata, kuna ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Lähtudes hageja kindlast veendumusest, ei ole põhjendatud eeldada, et leppimiseks tähtaja andmine ja tsiviilasja lahendamisega viivitamine aitab abielu säilitada. Poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast on ainuõige, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei ole abielu jätkamine enam võimalik. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles osas tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.
Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuistungid oli määratud 10.12.2014 ja 22.12.2014. Kostja ei saanud tervislikel põhjustel osaleda kummalgi istungil ja teavitas sellest eelnevalt kohut. Arstitõendid on olemas, kuid kostja ei saanud neid kohtule esitada, sest 10.12.2014 oli kostja ise raskelt haige ja 22.12.2014 oli laps haigestunud. Arstitõendite esitamiseks võimalust kostjale ei antud, sest kohtuotsus tehti kohe ära. Maakohus oleks pidanud haigestumise põhistamiseks andma mõistliku aja ja mitte langetama kohtuotsuse istungiga samal või istungijärgsel päeval. Kohtuotsuses mainitud tõdemus, et kostja käitumine on pahatahtlik ja mitteõiguskuulekas ning et kostja hoiab aktiivselt kohtust eemale, on ilmses vastuolus tegelike asjaoludega Ei KT kirjas ega kohtukutses ei ole esitatud mitte mingisugust konkreetset informatsiooni arstitõendi esitamise korra kohta. Ka TsMS § 422 lg-s 2 puudub täpne juhis arstitõendi kohtule toimetamise korra (tähtaegade) kohta. Arstitõend on võimalik toimetada kohtule siis, kui isik on tervenenud. Kohtuistungite vahelise kahe nädalaga ei olnud kostja veel tervenenud ägedast rinnapõletikust. Olukorda raskendas laste ja kostja järjestikune nakatumine viirus-haigusesse. Kostja palub asja materjalide juurde võtta paberkandjal arstitõendid nii enda kui ka lapse haigestumiste kohta. Vastavalt arstilt saadud informatsioonile oli kostja kindel, et kohtuinstantsidel on juurdepääs digitaalsetele arstitõenditele e-tervise portaalis. Paberkandjal olevad arstitõendid planeeris kostja toimetada kohtule kohe, kui tema tervislik seisukord seda võimaldab. TsMS § 414 lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei või asja teise poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui: pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kostja ei ole soovinud asja arutamist ilma temata. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud perekonnaseaduse (PKS) § 67. Hageja ei põhistanud abielu pöördumatut lõppemist mitte mingil moel. Hageja kolis kostja juurest ära kaks nädalat enne hagi kohtusse esitamist. Abielu loetakse pöördumatult lõppenuks, kui abikaasad ei ole enam kaks aastat koos elanud. Hageja ja kostja puhul ei täitunud isegi mitte kahte kuud lahus elamist. Kogu suve 2014 olid kostja ja hageja üheskoos ette valmistanud uude kodusse kolimist, seda remontinud, kõik vallasvara ja suvel sissetehtud talvevarud (umbes 200 l mahlu, moose ja laste püreesid) sinna viinud. Kostja palus 6-kuulist leppimisaega, et hagejal oleks võimalik lahutussoovi rahulikult vaagida. Seega ei olnud maakohtul alust ilma kostjaga sõnagi vahetamata arvata, et abielulised suhted on Xkuuse ja X-aastase lapsega peres pöördumatult lõppenud, kui isa läks ootamatult ära kaks nädalat enne hagi kohtusse esitamist. Kohus langetas ühepoolse otsuse, et hageja selgitustega on leidnud kinnitamist asjaolu, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus toetus vaid hageja kindlale veendumusele. Kostja valikut suhte jätkumise võimaluse üle ei ole kohtuotsuses üldse arvestatud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
Harju Maakohus on eksinud, kui leidis, et võimaldades kostjal hagiavaldusele kirjalikult vastata, võib lugeda menetlusosaline TsMS 346 lg 2 kohaselt ära kuulatuks. Maakohus on tõlgendanud nimetatud sätet ebaõigesti, kuna sellest normist tuleneb üheselt poole õigus olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohustab maakohus abielu ja põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Praegusel juhul oli kostja esitanud kohtule taotluse lükata kohtuistung edasi seoses haigestumisega, seega oli tegemist kohtusse ilmumise ajutise takistusega, millest kostja teavitas kohut õigeaegselt, mistõttu puudus kohtul seadusest tulenev õigus otsustada abielu lahutamise üle ilma kostjat ära kuulamata. Pealegi ei ole kõnealuse sätte puhul tegemist normiga, mille eesmärgiks oleks lubada kohtul lahendada abieluasja ilma üht menetlusosalist ära kuulamata, vaid eelkõige siiski normiga, mis annab võimaluse teha otsust siis, kui poolel puudub tegelik võimalus kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa kohtusse ilmumist mingil põhjusel oodata. Lisaks kostja poolt kohtule teatatud mõjuvale põhjusele oli kohtule teada, et kostja puhul on tegemist kahe väikelapse emaga, kusjuures lastest üks oli otsuse tegemise ajal vähem kui aastane. Kolleegiumi hinnangul jõudis maakohus eeltoodud rikkumisest tulenevalt ebaõigele seisukohale, et asja on võimalik lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud. Vastuses hagile on kostja avaldanud seisukohta, et tema hinnangul ei ole poolte abielu pöördumatult lõppenud ning edasine kooselu jätkumine on võimalik. Kostja on lisanud vastusele tõendina hageja 27.10.2014 e-kirja, milles viimane kutsub kostjat elama uude korterisse, et ühise perena kooselu jätkata. Kostja väitel oli ta teadmises, et abielu toimib, kuni sai ootamatult hagejalt kirjaliku ettepaneku abielu lahutamiseks. Kostja hinnangul ei ole poolte vahelised erimeelsused ületamatud ja abielusuhteid on võimalik jätkata. Maakohus ei ole analüüsinud neid kostja väiteid ega esitatud dokumentaalset tõendit. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu üksnes hageja seletusele tugineva subjektiivse hinnanguga abielu lõppemisele. Pealegi nähtub ka hageja kohtuistungil antud seletusest (10.12.2014 kohtuistungi protokoll – tl 50-56), et veel suvel ja sügisel 2014 arvas ka hageja, et abielu kestab („olime suve läbi isegi kasvatanud juurvilju“) ning et põhilised pingeallikad on seotud poolte vanematega (kostja emal on suur mõju oma tütrele, kostjale ja tema emale ei meeldivat hageja vanemad jne). Seejuures ei arvestanud maakohus PKS § 67 lg-st 3 tulenevat kohtu kohustust võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohtul ei olnud võimalik toimiku materjali põhjal järeldada, et esineksid sellised asjaolud, mis välistaksid võimaluse pooli lepitada. Praeguses asjas oleks igati otstarbekas kaaluda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja andmist. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
M. Klaar
I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.