Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
31. märts 2015.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
892,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H K, ik *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja O A, isikukood *, elukoht * Kostja H J, ik *, elukoht * e-post *
Kohtuistung
10.02.2015.a., 10.03.2015.a. määratud kirjalik menetlus
H K hagi H J vastu igakuise elatise suurendamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista H J H K kasuks välja elatis 167,14 eurot (ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 14 senti) kuus, kuid mitte vähem kui 6/7 poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 26.01.2015.a. kuni H K täisealiseks saamiseni *
3.Hagejale H K makstav elatis tuleb kostjal H J kanda hageja seadusliku esindaja O A arveldusarvele nr * (*) iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
4.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja H J kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
1.26.01.2015. a esitas H K (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse H J vastu elatise suurendamise nõudes poole kehtiva miinimumpalga suuruses olevale summani, so 195 eurot kuus. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud 2005. aastal suuruses 95,87 eurot (1500 krooni) kuus. Hagiavalduse kohaselt elab hageja seaduslik esindaja koos kahe lapsega. Hageja kasvatamisega kaasnevad igakuised kulutused eluasemele, toidule, jalatsitele, hügieenitarvetele ja vahenditele koolikohustuse täitmiseks, so igas kuus 276 eurot.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja H J vaidleb kohtule 31.01.2015.a. edastatud vastuses hagile vastu. 2006. aasta jaanuarist on kostja vastavalt nõudele tasunud igakuiselt elatist summas 95.87 eurot kuus. Maksete osas ei ole olnud puudujääke ega viivitusi. Arvestades hageja esindaja O A poolt kirja pandud lapse vajadusi ja igakuiseid kulutusi lapsele, mis on 276,00 eurot, palub kostja kaaluda võimalust, jätta minu kanda edaspidi pool vajaminevast summast. Kostja hinnangul tuleb arvestada asjaolu, et tema peres kasvab samuti alaealine laps, kellega seotud kulud tuleb katta.
MENETLUSE KÄIK
3.29.01.2015.a. võttis Pärnu maakohus hagiavalduse menetlusse /tl 18/. 10.02.2015.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus andis tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajaks 25.02.2015.a. 11.02.2015.a. esitas kostja H. J. kohtule sünnitõendi, mille nähtub, et kostja on alaealise J. J. (sünd *) isa. 23.02.2015.a. esitas hageja seaduslik esindaja O. A rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtub, et lisaks hagejale on hageja seaduslikul esindajal veel kaks last (17a ja 3a). Hageja esitas kohtule täiendavalt tõenditena aruande igakuiste kulutuste kohta, mille järgi kulub lapse ülalpidamiseks 336,77 eurot kuus. Hageja esindaja esitas kohtule tõenditena väljavõtted võlakohustuste koha * ees, lapsel diagnoositud haiguse ja kuludokumendid selle ravimiseks vajalike ravimite ostmise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - O A ja H J kooselust on sündinud H K; - hageja vanemate kooselu on lõppenud enne hagi esitamist; - kostja on hagejale maksnud alates 2006.a. igakuiselt elatist 95,87 eurot.
6.1.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2015.a. kehtiva palga alammäära järgi (390 eurot) on elatise miinimum 195 eurot kuus. Kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud nõustudes elatise väljamõistmisega edasiulatuvalt vähendatud ulatuses, so summas 140 eurot kuus. Kostja on leidnud, et lapsele ette nähtud kulutused tuleks jagada vanemate vahel võrdselt, st arvestades lapsele kuluvat summat 276 eurot tuleks elatis välja mõista sellest pooles ulatuses.
2-15-1238
Harju Maakohtu on 28.12.2005.a. otsuse järgi tsiviilasjas nr * on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise summas 1500 krooni (95,87 eurot).Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel hagejal õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja on taotlenud elatise nõude rahuldamist miinimummääras alates 26.01.2015.a. hagiavalduse esitamisest Pärnu Maakohtule. Hageja esindaja leiab, et lapse kasvatamisega kaasnevad kulud on tõusnud, arvestades seejuures viimase ravivajadust ja elusaseme kulude suurust. Hageja esindaja on väite tõendamiseks esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena hageja H K tervisekaardi, kuludokumendid lapsele ravimite ostmise ja sideteenuste tarbimise kohta, Swedbank AS väljavõtted võlakohustuste olemasolu ja igakuiste maksete suuruste kohta. Esitatud tõenditest nähtub, et hagejale vajalikud kulutused on ühes kuus suuremad, kui 95,87 eurot, mida on kostja seni hagejale tasunud. Kohus leiab, et on põhjendatud nõuda maksete suuruse muutmist, sest oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.
6.2.Kostja H J leiab, et temal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kostjal on teine ülalpeetav laps ja kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 800 eurot kuus (neto). Väite kinnituseks on kostja kohtule esitanud Swedbank AS kontoväljavõtte 10.01.2014.a. kuni 09.01.2015.a., millest nähtub, et kostjal on püsiv sissetulek * nimetatud summas. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on kohtule tõendina esitanud J. J. sünnitõendi, millelt nähtub, et 30.04.2006.a. sündinud lapse isa on kostja
H. J.
Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud kinnitust erandlikud asjaolud, mis lubavad vähendada miinimum elatise määra. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal, seetõttu tuleb arvestada kostja teist ülalpeetavat alaealist last, keda kostja H. J. peab ülal pidama. Kostja on lisaks esitanud vastuväite nõude suurusele põhjendusega, et lapsele kulub igakuiselt vähem, kui hageja elatist nõuab. Hagiavalduse kohaselt on igakuised kulud summas 276 eurot. Hilisemas 25.02.2015.a. kohtule esitatud arvestuses on hageja esindaja täpsustanud kõiki igakuiseid kulutusi jõudes järeldusele, et ühes kuus kulub lapsele 336,77 eurot. PKS § 105 lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus leiab, et esinevad elatise nõude vähendamiseks miinimummäärast allapoole arvestades seejuures tegelikke kulusid, mis on lapsele vajalikud. Lapse vanemad peavad lapsele tagama võrdse ülalpidamise, mis antud juhul on kulusid arvestades 168,39 eurot kuus vanema kohta. Seega
2-15-1238
vähendab kohus elatise nõuet 1/7 võrra. Kohus leiab, et nimetatud suuruses elatise nõue tagab hageja ja ka kostja ülalpidamisel oleva lapse võrdse kohtlemise. Elatise nõue alates hagi esitamisest 10.02.2014.a. tuleb rahuldada. Kohus mõistab hageja H K kasuks välja elatise mitte vähem, kui 6/7 poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus (195€ x 6/7), so 2015.a. aastal 167,14 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Hagihind
7.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Hageja on soovinud senise elatise suurenemist kuni miinimummäärani, seetõttu on tsiviilasjas hagihinnaks 892,17 eurot (99,13x9). Menetluskulud
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hagi on praktiliselt rahuldatud ulatuses, nagu see esitati, aga samuti, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtumenetluse pooltel ei ole menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.