Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

lk 2

30 päeva

Asjaolud, hageja nõue Harju Maakohtu 9. aprilli 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-44972 anti välja maksekäsk, mille kohaselt kohustati J Te, isikukood maksma M Tele elatist 2700 krooni kuus alates 1. novembrist 2007 (vt lisa 1). Hagi aluseks olevad asjaolud Hageja M T sünni kohta on XXXXXXXXXX Perekonnaseisuameti poolt välja sünnitunnistus nr ( vt lisa 2). Hageja saab täisealiseks 4. oktoobril 2024. Sünnitunnistusest nähtuvalt on hageja vanemad G A ja J T. Hageja vanemad elavad lahus. Hageja elab koos ema G Aiga, kes annab talle igapäevase ülalpidamise. Kostja oma lapsele kohtuväliselt elatist ei maksnud. Seetõttu esitas hageja 6. detsembril 2007 oma isa J Te vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele tema isa vastuväidet ei esitanud. Maksekäsuga kohustati kostjat maksma oma alaealise lapse kasuks 2700 krooni kuus, mis ümberarvestatuna on 172,56 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusega nr 166, mis jõustus 1. jaanuaril 2014, §1 lg 2 kohaselt kehtestati alates 1. jaanuarist 2015. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust on käesoleval juhul seadusest tulenev alus elatise suuruse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks kostjalt seaduses ettenähtud määras. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras, so 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras kuni laps M Te täisealiseks saamiseni 4. oktoobril 2024 või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagi õiguslik alus PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

lk 3 maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus asus tsiviilasja nr 3-2-1-165-13 lahendi p-s 15 seisukohale, et kuna

PKS § 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja vajas kohtusse pöördumiseks ja hagiavalduse koostamiseks õigusabi. Hageja seaduslik esindaja pöördus õigusabi saamiseks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole, hageja nimel koostas lepingulise esindajana hagiavalduse ja esitas selle kohtule jurist Liivi Tuus. Lepinguline esindaja tutvus hagi esitamise asjaoludega, arutas tekkinud õiguslikku olukorda hageja seadusliku esindajaga, millele tal kulus 0,2 tundi. Lepinguline esindaja koostas hageja nimel hagiavalduse ja esitas selle kohtule, millele tal kulus 1 tund. Seega on hageja lepinguline esindaja osutanud senini käesolevas kohtuasjas õigusabi 1,2 tundi. Osutatud õigusabi eest esitas Tuus & Tuus Õigusabi OÜ hagejale arve nr 45-2015 1,2 tunni osutatud õigusabi eest summas 144 eurot (vt lisa 3). Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on tema poolt kantud seoses elatise suurendamise hagi kohtule esitamisega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane.Hageja on seisukohal, et kohtuasja võib lahendada kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

lk 4 saamiseni järgmiselt:

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja poolte seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Antud juhul on kostja hagi õigeks võtnud vastuses hagile. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

lk 5 Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.