2-15-1507/9 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 30.01.2015. a esitas hageja H. H. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse M. H. vastu abielu lahutamise nõudes. 03.02.2015 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 02.03.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu 31. 08.2007 Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid seitse kuud tagasi. 2013 ja 2014 aastal viitasid mitmed asjaolud sellele, et kostjal on tekkinud abieluvälised suhted. 2014 aasta juulis tabas hageja kostja abielu rikkumiselt. Hageja jaoks oli olukord äärmiselt piinlik, solvav ja alandav. Hageja ei soovi kostjaga enam abielu jätkata. Hageja soovis kostjaga abielu lahutada kohtuväliselt, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja ei soovi kostjaga leppida ning palub kohtul abielu lahutada. 02.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos juba seitse kuud. Poolte vahel olid halvad suhted juba aastaid. Hageja on veendunud, et pooled enam kooselu ei taasta. Kohtuistungil nõustus hagejaga, et menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja seisukoht 11.02.2015 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles ta nõustus abielu lahutamise nõudega. Kostja nõustus, et poolte vahel on abielu sisuliselt lõppenud. Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud faktiväidetega abieluliste suhete lõppemise kohta. Kuid arvestades hageja poolt kohtule esitatut ei pea kostja võimalikuks enam poolte abieluliste suhete taastamist. Hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi fakti, mis ta on kohtule esitanud. Hagi esitamine kohtusse on pahatahtlik ning kostjat kahjustav. Kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning ei ole alust arvata, et pooled neid taastaksid. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 8/. Poolte abielu on sõlmitud *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus

ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates seitse kuud tagasi so juulis 2014. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud rohkem kui pool aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid jätkata ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda.