Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-14-59670
M. R. ja M. R. hagi R. R. vastu elatise nõudes Hagi hind 1597,50 € Kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg. 1. Asja lahendamise viis Hagejad M. R. isikukood xxxxxxxxxxx ja M. R. isikukood Menetlusosalised ja xxxxxxxxxxx, hagejate elukoht xxxxxx xxx. xx-x xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx, hagejate seaduslik esindaja M. R. nende esindajad isikukood xxxxxxxxxxx elukoht elukoht xxxxxx xxx. xx-x xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Kostja R. R. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes
PkS § 94-95, § 96-102 ja § 102 lg. 2 ning TsMS § 164 lg. 1, § 434436, § 438-439, § 441-442, § 452-453, § 459 lg. 1 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista R. R.lt laste elatisraha summas 100 mõlemale lapsele alates hagi esitamisest 23.10.2014 igas kuus kuni ja täisealiseks saamiseni hagejate kasuks. Elatis kanda M. R. kontole x ja jätta rahuldamata hagejate tagasiulatuva laste elatisraha nõue . Menetluskulud jätta poolte kanda Kohtukulude jaotus Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hagejad väidavad oma hagis, et laste isa ei täida ülalpidamiskohustust ja laste ema üksi lihtsalt ei jõua. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et M. R. sai xx xx xxxx täisealiseks (hagi esitamisel oli veel alaealine). Seega antud hageja ei oma käesoleva otsuse Tsiviilasi
2-14-59670 tegmisel nõudeõigust. Lisaks on üks laps, R. R., isa ülalpidamisel, kuna õpib kutseõppeasutuses ja omab seega vastavalt seadusele kostja vastu ülalpidamise nõudeõigust. Seetõttu, kuna mõlemad lapse vanemad peavad üleval ühte last, oleks nagu laste vanemate olukord oma laste ülalpidamise kohustuse täitmisel tasakaalus ehk mõlemad vanemad asuvad sarnases olukorras ühe lapse suhtes. Peab arvestama, et täiskasvanud lapsed omavad iseseisva hagemise õiguse ja nende ülapidamisekohustuse täitmise lahendamine käesoleva hagi piires pole võimalik. Sotsiaalkindlustusameti tõendiga on tõendatud, et kostja on osaliselt töövõimetu, kohtus kostja kinnitab, et on 90% ulatuses töövõimetu. Seadusest tuleneb, et kohus võib alandada elatisraha määra juhul, kohustuse kandjal on alalenud töövõime. Käesoleval juhul kohus näeb, et antud asjas on kujunenud olukord, kus elatusraha määra tuleb alandada alla miinimumäära. Kostja oma vastuses arvab, et on võimeline tasuma elatisraha 100 €. Kohus leiab, et see on mõistlik määra, milleni kohus võib elatisraha määra vähendada, antud summa on rohkem kui 90% riigis kehtivast elatise miinimummäärast,. Käesoleval ajal elatist saav laps on alles 6 aasta vanune ja tema vajadused on väiksemad. Arvestades hagis toodud lapse vajadusi 222,10 € ja jättes sellst pool ühe lapsevanema kanda moodustubki peaaegu 100 €. Seega peaks olema nimetaud summa lapsele piisav, kui võtta arvesse kostja väidet, et lapse emal on uus elukaaslane, kes ilmselt osaleb lapse ülalpidamisel. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vastavalt kostja tahtele on ta oma kätega ehitanud maja oma lastele, pealegi see on väidetavalt ühisvara. Hagi on esitaud 23.10.14. Hagiavaldusesest ja kostja vastusest tuleneb, et kuni selle ajani elasid lapsed kostja juures. Seega puudub hagejatel õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt, mistõttu tuleb antud nõue jätta rahuldamata. Kohtus kohus veendus, et kostja hoolib oma lastest ja kindlasti olukorra muutumisel teeb kõik endast oleneva laste heaolu heaks. Kohtupraktikast tulenevalt ei tule hagejatel tõendada lapse vajadusi, kui ta nõuab elatist selle riigis kehtestatud miinimummääras. Riigis kehtestatud elatise miinimummäär loetakse kohtupraktika kohaselt tõendatud lapse vajaduseks. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta seaduse järgi poolte kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.