Kohus
Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
23.veebruar 2015
Tsiviilasja number
2-14-60584
Tsiviilasi
XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistungi aeg 05.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Tamara XXX (OÜ JuristConsult, e-post: [email protected]) Kostja: XXX(sünd. XXX, elukoht XXX; e-post:
2-14-60584
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 10.11.2014 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Iiri Vabariigis Wicklow krahvkonnas Wicklow linnas registripidaja büroos ning abielu on registreeritud numbriga XXX. Hageja esitas kohtule vastava abielutunnistuse. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted täielikult lõppenud 2012.a, samuti elavad pooled käesoleval ajal eri riikides. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis, kostja elukoht on Iiri Vabariigis, seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Kohus võttis hagi menetlusse 26.11.2014 ja määras tulenevalt TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagi on kostjale kätte toimetatud 21.01.2015. Kohus esitas 26.11.2014 taotluse Iiri Vabariigi pädevale kohtule kuulata hageja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Kohus kuulas hageja ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 05.12.2014. Hageja avaldas, et ta elab kostjast alaliselt eraldi. Hageja kinnitas, et ta ei soovi kostjaga leppida ning soovib abielu lahutada. Kostja on 10.02.2015 kohtule esitanud kirjaliku nõusoleku abielu lõpetamiseks Kristina Vassilevskajaga. Kostja kinnitas, et pooled elavad lahus ja ei ole teineteist külastanud enam kui aasta jooksul ning et ta on nõus abielu lahutamisega. Kostja isikusamasust ja allkirja õigsust Harju Maakohtule esitatud dokumendil on XXX kinnitanud Iirimaa notar David N.Tansey. Kohtu põhjendused
2-14-60584 Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elab alaliselt Iiri Vabariigis ja ta on Pakistani kodanik. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil — oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või — on kostja alaline elukoht või — on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt b sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Lähtudes eeltoodust on poolte otsustada, millises kohtus oma õigusi kaitsta. Kuna pooltest on Eesti Vabariigi kodakondsus ainult hagejal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada nii Eesti kui ka Iirimaa kohus.
2-14-60584
Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus on pooled ära kuulanud. Kostja elab Iirimaal, mistõttu ei saa oodata, et ilmub Eestisse kohtusse ärakuulamisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 342 ja § 346 lg 2 on võimalik kostja ära kuulata kirjalikult. Kostja loetakse ärakuulamisest ja asja sisust teavitatuks XXXning ära kuulatuks kostja poolt kirjaliku nõusoleku esitamisega. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.