Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-14-63097 Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja XXX esitas 24.12.2014.a Harju Maakohtule avalduse lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on abiellusid avaldaja ja XXX (isikukood XXX) 26.07.2002.a ning abielu kestel sündis tütar XXX , kes käesoleval ajal on 10-aastane. 22.07.2014.a suri avaldaja abikaasa XXX . Avaldaja ja tema alaealine laps on XXX pärijad ning igaüks nendest päris 1⁄2 mõttelise osa XXX kuulunud varast. Pärandvara hulgas on XXX kuuluv SEB Progressiivne Pensionifondi osak, mille hinnanguline väärtus on 2889,71 eurot. Avaldaja märgib, et pärandvaraga läksid pärandaja abikaasale ja tema alaealisele lapsele üle ka palju kohustusi: eluasemelaen AS-is SEB pank (kogunõue summas 36 608,87 eurot), võlakohustused Bigbank AS ees summas 3498,96 eurot ja võlgnevus Aktiva Finants OÜ ees summas 2454.18 eurot. Kuna avaldaja sissetulek ei ole suur (umbes 600 eurot kuus) ning perekonna toitja (laste isa) suri, siis tekkis avaldajal raske majanduslik olukord ning lapse ülalpidamiseks vahendeid ei piisa. Selleks, et tagada lapsele ülalpidamine palub avaldaja kohtul anda nõusolek alaealisele lapsele XXX pärandvarana kuuluva SEB Progressiivne Pensionifondi osakute käsutamiseks (osakute võõrandamiseks) ja selle tulemusel saadud rahavahendite jagamiseks ning avaldaja kontole ülekandmiseks. Lapsele riigi poolt määratud esindaja on 22.01.2015.a menetlusdokumendis seisukohal, et kohus ei või avalduses esitatud nõuet rahuldada. Esindaja viitab pärimisseaduse (PärS) §-le 147, millest tuleneb, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Esindaja leiab, et kuna kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat pensionifondi osakuid, siis ei ole võimalik seda müüa enne pärandi jagamist. Esindaja lisab, et kui avaldaja taotleb pärandvara jagamise lepingu sõlmimist, siis on võimalik anda selleks kohtu nõusolek tingimusel, et pärand jagatakse kaaspärijate vahel võrdselt. Pärandi jagamiseks on vajalik koostada pärandvara nimekiri, koos õiguste ja kohustuste väärtustega. Pärast pärandvara jagamist võib toimuda pensioniosakute müük ja see on põhjendatud, sest on vaja tasuda pärandvara hulgas olevad võlad. Müügitulu kasutamine pärandaja kohustuste katmiseks võlausaldajate ees on lapse huvides, kuna vähendab võimalikku võla suurenemise riisikot. Kaasatud eestkosteasutus leiab, et avaldaja poolt taotletav tehing on põhjendatud. Eestkosteasutus märgib, et avaldaja käis linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul. Avaldaja seletuste kohaselt töötab ta AS-is XXX ning tema sissetulekust piisab eluasemelaenu, korteri kommunaalkulude, kohtutäiturite nõuete, söögi ja lapse huvialaringi eest tasumiseks. Selleks, et tagada lapsele võimalus osaleda rohkemates huvialaringides, osta lapsele riideid, tagada lapsele ka meelelahutust, täiendavaid õpinguid, soovib avaldaja käsutada tütre poolt päritud pensionifondi osakuid. Eestkosteasutus leiab, et avaldaja poolt taotletav tehing on põhjendatud ning ei kahjusta alaealise varalisi ning isiklikke õigusi ega huve. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 kohaselt

2-14-63097 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lõige näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik XXX on 22.07.2014.a surnud XXX tütar. Vastavalt Tallinna notari Triin Lekk poolt 16.10.2014.a väljastatud pärimistunnistusele nr XXX on XXX pärijateks 1⁄2 suuruses mõttelises osas avaldaja ning 1⁄2 suuruses mõttelises osas pärandaja tütar XXX . Kaire Põlts on 22.07.2014.a läbi viinud XXX pärandvara inventuuri, mille kohaselt kuulub muu hulgas pärandvarasse pärandaja nimel avatud pensionikonto nr XXXXXXXXXXXXX. Konto saldo on 2822.570 SEB Progressiivne Pensionifond osakut ning selle hinnanguline väärtus oli inventuuri tegemise ajahetkel 2889,71 eurot. Avalduses taotleb avaldaja saada kohtu nõusolekut XXX poolt päritud SEB Progressiivne Pensionifondi osakute käsutamiseks (osakute võõrandamiseks ja tulemi jagamiseks) ning selle tulemusel saadud rahavahendite avaldaja arvelduskontole ülekandmiseks. Esindaja leiab oma seisukohas, et kuna kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat pensionifondi osakuid, siis ei ole võimalik seda müüa enne pärandi jagamist. Kohus nõustub siinkohal esindajaga ning selgitab, et kehtiva pärimisseaduse alusel tekib kaaspärijatele pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Siiski ei tähenda tekkinud sundühisus seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Käesoleval juhul ei ole kohtul kahtlust selles, et nii lapsel kui tema seaduslikul esindajal oleks pärandvara (sh pensionifondi osakute) jagamise viisi osas eriarvamusi – seega on neil õigus ühiselt pensionifondi osakuid käsutada. Käesolevas asjas esitatud avalduse esmaseks eesmärgiks on ennekõike saada piiratud teovõimega pärija osas KoPS § 31 lg 11 poolt nõutav kohtu nõusolek. Olukorras, kus avaldaja ning alaealine on ainsate kaaspärijatena nõus pensionifondi osakuid ühiselt tagasi võtma ning võõrandama, ei ole eelnev pärandvara jagamine kohtu hinnangul vajalik. Avalduse kohaselt on pärast abikaasa vara pärimist avaldaja kanda jäänud eluasemelaenu ja muude pärandaja võlakohustuste eest tasumine. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletav tehing on alaealise huvides ning kogumispensioni osakute tagasivõtmine ei kahjusta tema heaolu. Kohus märgib, et ei pea antud juhul põhjendatuks eraldiseisvalt osakute müügist saadavat ühise rahasumma jagamist ning kasutamiskorda reguleerida – avaldaja on kohtule usutavaks teinud selle, et rahasumma kasutatakse pere ühiseks hüvanguks. Kohus annab PKS § 188 lg 1 p 8 alusel avaldajale loa võtta tagasi ning võõrandada lapse nimel pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXX olevad SEB Progressiivse Pensionifondi osakud. Kohus märgib, et kuna XXX i pärandvara on jagamata, siis ei ole avaldajal ega alaealisel lapsel õigust iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest (PärS § 148 lg 1). Seega tuleb osakutega seotud toimingud menetlusosalistel teha ühiselt. Kohus selgitab, et PKS § 130 kohaselt vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluvad raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Menetluskulude jaotuse osas näeb kohus ette, et alaealisele riigi kulul määratud esindaja õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Muud menetluskulud jätab kohus aga menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

2-14-63097

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.