Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2015. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-57488
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline jurist Andrei Yllö (asukoht Marja 7, 10617 Tallinn, e-post [email protected] ); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX).
esindajad
Kirjalik menetlus
1(4)
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused XXX ja XXX kooselust on sündinud XXX tütar XXX. 2012 vanemate kooselu lõppes ja tütar jäi elama emaga. Ema kasvatab last üksinda, isa lapse ülalpidamist vajalikus määras ei toeta. Ühes kuus lapse ülalpidamiskulutused on keskmiselt 488.- eurot. Taotleb kostjalt välja mõista elatis, mis on pool ühe kuu kulutustest lapsele s.o. 244.- eurot ja seda alates 15.09.2014. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Väidab, et on last ülal pidanud ja riietanud ajal, kui laps on viibinud temaga, samuti on hoolitsenud lapse meelelahutuse eest. On lapsele ostnud jalgratta, telefoni, rannatarbeid, mänguasju, tasunud kõik tütre sünnipäevade kulud, samuti lasteaia lõpetamise ja koolimineku kulud. Maksab tütre tantsukooli kulud. Armastab oma tütart ja peab teda ka edaspidi ülal. Kui laps ja vanemad elasid perekonnana koos leidis kostja tasuva töö Karjalas töötades 3 nädalat järjest ja puhkas nädala kodus. Pärast aastast töötamist lahkus lapse ema uue elukaaslase juurde väites, et tema ei jõua kostjat kodus komandeeringust oodata. Tütar XXX jäi elama perekonna endisesse elukohta, kus tema eest hoolitsesid isa ja isapoolne vanaema, viibis ka ema juures. Lapse ema viis lapse elama enda juurde samal ajal, kui ta esitas kohtusse hagi elatise nõudes. Kostja asus Eestis tööle 01.09.2014, kuid teenis kuuga vaid 300 eurot ja seejärel lõppesid firmal tellimused. Käesolevalt otsib tasuvamat tööd, elab säästudest ja ka ema aitab. Kostja peab hageja väiteid lapse kulutuste kohta kuus ebamõistlikeks ja ülepaisutatuks ning kulutused ei ole tõendatud eluaseme kulude, toitumise, lapse riiete, lapse arendamise, lapse hügieeni, ravimite osas. On nõus elatise määramisega minimaalsuuruses ja soovib teha täiendavaid kulutusi lapse vaba aja veetmisele, tema arendamisele ning kulutustele, mis on seotud sõprade sünnipäeval käimisega, samuti kannab kulud, mis on seotud lapse ülalpidamisega ajal, mil laps viibib isaga. Kohtuotsuse põhjendused XXX ja XXX tütar XXX saab käesoleval aastal 8-aastaseks. Vanemate kooselu lõppes 2012 novembris. Pärast seda jäi tütar elama emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Isa tegeleb sageli tütrega, on korraldanud lapse osalemise tantsukoolis ja kannab sellega seotud kulud. Tütar on isaga nädalavahetused reedest pühapäevani, koolivaheajad ja vahel ka haiguse ajal. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2(4)
Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist suuruses 244 eurot ja leiab, et lapse kulutused kuus on 488 eurot: sellest toidule 85, riietele 81, meelelahutusele 20, lapse arengule 30, hügieenile 45, tervishoiule 25, sõprade sünnipäevad 15, juuksehooldusele 15, koduhooldusele 35 ja eluaseme kulud (50%) 157 eurot (s.o.508 eur). Kostja on vaidlustanud hageja poolt väljatoodud lapse kulud ühes kuus. Kohus leiab, et loetletud kulutused ei ole ülepaisutatud, sest lapsel on töövõimelised vanemad ja kummagi vanema ainsaks ülalpeetavaks on alaealine tütar. Seepärast saavad vanemad lapsele lubada ka muud peale hädavajaliku. Lapse eluasemekulud ei ole tõendatud. Kohtule esitatud eluruumi üürileping lõppes 28.12.2014. Hageja on väitnud, et elab lapsega 2-toalises üürikorteris, kuid antud üürilepingu kohaselt on tegemist 1-toalise korteriga. Kuludokumente esitatud ei ole. Hageja ei ole kohtule teatanud ega tõendanud oma sissetulekuid. Kostja on taotlenud võimalust, et ta maksab lapse emale elatist minimaalses suuruses ja võtab osa kulutusi enda kanda. Ka eelnevalt on ta osa lapse kulutustest ise kandnud. Ajavahemikul 11.04.2012 kuni 25.07.14 on kostja lapse ülalpidamiseks XXX arvele kandnud (kokku 4084 eurot), kuus keskmiselt 149 eurot (tl 13-18, 24-38). Esitatud tõendite kohaselt (tl 51-53) on isa pannud lapse tantsukooli ja vanemate vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasub selle eest igakuiselt 29 eurot. Kostja suhtleb tütrega regulaarselt, laps viibib isa juures reedest pühapäevani, samuti koolivaheajad ning haiguse ajal. Ajal kui tütar on isaga peab vanem last ülal, on ostnud jalgratta, mobiiltelefoni (tl 70-71) jms. Lapse arendamiseks on kostja viinud tütart boulingusaali, basseini, liuväljale, kinno, teatrisse ja tsirkusesse (tl 85-86). Eeltoodud kostja väidetega on XXX vaikivalt nõustunud ja asunud seisukohale, et isa peabki lapsele kulutusi tegema. On ka kinnitanud, et isa on teinud tütrele erinevaid kingitusi. Seega hageja väited, et isa ei osale oma lapse kasvatamises ja tema ülalpidamises ei vasta tõele. Hageja ei ole nõudnud kostjalt elatist perioodi eest enne hagi esitamist ja on kinnitanud, et kostja tasus kuni septembri keskpaigani lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus (tl 75). Kostja selgituste kohaselt lõppes augustis tema tööleping Karjalas. Kuni käesoleva ajani ei ole ta leidnud tööd, mis võimaldaks tal end ja tütart ülal pidada. Töötas ühe kuu 01.09-30.09 XXX OÜ (tl 65) ja sai selle eest töötasu 299.47 eurot (tl 66 pöördel), seejärel firmal tellimused lõppesid. XXX on 15.12.14 Eesti Töötukassas arvele võetud töötuna (tl 84 ja 87). Tütrele on ta viimati raha kandnud 16.novembril.2014 XXX arvele 200 eurot. XXX väiteid, et ostis tütrele mobiiltelefoni järelmaksuga vähese sissetuleku tõttu, kinnitab Tele 2 arve 23.11.2014 (71). Kostja on kohtule esitanud erinevaid kuludokumente esmatarbekaupade, toiduainete, riiete jne ostmise kohta (tl 40-44). Kohus jätab need tähelepanuta, sest nimetatud dokumentidest ei nähtu, et teostatud kulutused oleksid seotud lapse ülalpidamisega ega ka seda kelle poolt on need kulutused üldsegi tehtud. Samas ei ole vaidlust, et tütar veedab isaga ligi 1/3 kuust ja isa peab sel ajal last ülal ning teeb temale muid kulutusi. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja lähedaste kirjalikud seletused, sest need ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kostja on taotlenud jätta osa lapse kulutustest reaalselt tema kanda ja korraldada : kulutused meelelahutusele, lapse arengule ja sõprade sünnipäevadele. Kohus peab taotlust põhjendatuks. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja nad on kokkuleppel ning lähtudes lapse huvidest korraldanud lapse suhtlemise eraldi elava vanemaga. Isal tuleb kaheldamatult teha kulutusi lapsega koos veedetava aja jooksul. Kuna isa ja tütar on valdavalt koos puhkeajal, on mõistlik jätta kostja kanda kulutused lapse arendamisele ja meelelahutusele ning sõprade sünnipäevadele, kokku vähemalt 65 euro ulatuses kuus. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks määrata seaduses kehtestatud minimaalmäär, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3(4)
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.