Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 26.jaanuaril 2015.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-61749 MT ja MT hagi MB vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
Hagihind Menetluse liik
ja
Hagejad: nende 1.MT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx 2.MT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx, seaduslik esindaja ST, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxx xxxxx Kostja: MB (MP), isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx 4817.34 eurot Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista MB MT ülalpidamiseks elatis igakuiselt alates 01.01.2013.a. 177.50 eurot ja alates 01.01.2014.a. 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 3.Välja mõista MB MP ülalpidamiseks elatis igakuiselt alates 01.01.2013.a. 177.50 eurot ja alates 01.01.2014.a. 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. 4.MT elatis kanda iga kuu 10.kuupäevaks MT arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx märkides selgitusse „M elatis“ ja MT elatis ST arveldusarvele nr xxxxxxx xxxx xxxxxxx märkides selgitusse „M elatis“.
Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
2-13-61749
Hagiavalduse kohaselt on kostjalt xxxxxMaakohtu 01.12.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2-280-00 välja mõistetud elatis ST kasuks 1⁄4 ulatuses Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus M ja MP ülalpidamiseks kuni nende täisealisteks saamiseni. Kuna hagejate vajadused ja kostja varaline seisund on võrreldes 2000.a. kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ja väljamõistetud elatisest ei piisa hagejate põhivajaduste rahuldamiseks, samuti on muutunud ka seadusega sätestatud elatise miinimummäär, paluvad hagejad elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest. 28.10.2014 esitatud hagiavalduse täpsuste kohaselt taotleb MT kostjalt elatise väljamõistmist 250 eurot kuus Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi tema täisealiseks saamiseni ning kuna ta jätkab õpinguid, siis õpingute jätkumisel keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. M P-taotleb elatise väljamõistmist 240 eurot kuus kuni täiealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu nõudele elatise maksmiseks, kuid leiab, et nõutud elatis on põhjendamatult suur ning hagejate vajadused märgitud ulatuses on osaliselt tõendamata. Samuti palub kostja arvestada, et tal on lisaks hagejatele xxxxxx veel kolm last, samas tema sissetulek ja igapäevased eluks vajalikud kulutused xxxxxx ei võimalda tal elatist nõutud ulatuses tasuda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Nimetatud sätteid kohaldatakse TsMS § 103 lg 4 kohaselt ka ülalpidamisasjades. Laste elukoht on xxxxxxxx seega on antud tsiviilasja kohtualluvus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja järgi õige. 2.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. TsMS § 231 kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt. Xxxxxx Maakohtu 01.12.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2-280-00 on kostjalt välja mõistetud elatis ST kasuks 1⁄4 ulatuses Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus M ja MT ülalpidamiseks kuni nende täisealisteks saamiseni (tl 9). Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 101 alusel on elatise alammääraks ühele lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. alates 01.01.2014 177.50 eurot ja alates 01.01.2015 195 eurot, seega ülalpeetava vajadust elatise saamiseks eelpoolnimetatud ulatuses ei pea eraldi tõendama ning kostja vastuväited nimetatud suuruses kulutuste kohta kuus (355 eurot) on ka paljasõnalised. Samas lasub käesoleval juhul hagejatel kohustus tõendada kulutusi, mida hagejad nõuavad üle seaduses sätestatud määra. MT on hinnanud oma esmavajalikke kulutusi kuus 495.19 eurot, kuid kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kulutused on ülepaisutatud ning peab põhjendatuks arvestada MT kulutusi kuus kokku 358.19 eurot (kooli üür 52 eurot (tl 110), telefon 23.04 eurot (tl 111), elekter 7 eurot (tl 112), eluaseme kommunaalkulud 40 eurot (tl 145), trenn 25 eurot (tl 114), sõidukulud 36.15 eurot (tl 116). Ülejäänud kulud (tl 14-16, 94, 115) tuleb arvestada jagamisele kuude lõikes ning on osaliselt ka tõendamata, mistõttu peab kohus põhjendatuks kulutusi ühes kuus riietele ja jalanõudele 40 eurot, toidukulusid kodus 100 eurot, hügieentarvetele 10 eurot, tervishoiule 5 eurot, muudele kulutustele 20 eurot. Hageja ei ole esitanud ka täiendavaid tõendeid, mis oluliselt suurendaksid tema vajadusi täiendavate kulutuste osas. MT on arvestanud oma igakuisteks hädavajalikeks kulutusteks 387.55 eurot, mis isegi kulutuste põhjendatust reaalselt üle vaatamata annab aluse elatise nõudeks mitte rohkem kui seaduses sätestatud alammäär (387.55:2). Vastavalt PKS §-le 99 lähtutakse ülalpidamise ulatuse määramisel õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning hagejate väited, et ainuüksi sellel põhjusel, et kostja
2-13-61749
majanduslik seisund on teadmata, tuleb elatis nõutud suurusjärgus välja mõista, on põhjendamatu. PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine laps õigustatud saama elatist juhul, kui ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhi- või kutsehariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kusjuures muid piiranguid elatise maksmiseks täisealisele lapsele seatud ei ole. xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx tõendi (tl 12) alusel õpib MT xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx koolipõhises õppes täiskoormusega, seega on ta isikuks, kes on õigustatud saama PKS § 97 p 2 alusel elatist. Kui hageja õpingud katkestab, ei ole tal õigust rohkem elatist nõuda ning on kohustus juhul, kui kostja on seadnud tema õppimise kuni 21-aastaseks saamiseni kahtluse alla, seda kostjale ka tõendada. 3.PKS § 102 on sätestanud kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kuigi kostja on väitnud, et tema sissetulekud ja kohustused teiste laste ja kolmandate isikute ees ei võimalda tal elatist nõutud ulatuses tasuda, on kostja väited jäänud selles osas tõendamata. Kohus on andnud kostjale võimaluse tõendite tõlgete esitamiseks (tl 76-80; 82-84; 87-92), kuid kostja ei ole seda teinud. Seega puuduvad seadusest tulenevalt muud põhjused, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras vastab igal juhul laste vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. 4.Hagejad on esitanud elatise võlgnevuse kalkulatsioonid (tl 106, 120), kuid nimetatud kalkulatsioonid sisaldavad üksnes hagejapoolset arvestust varasema kohtuotsuse järgi väljamõistetud elatise võlgnevuse kohta, omamata antud nõude puhul tõenduslikku tähtsust, kuna võlad kuuluvad täitmisele täitemenetluses. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta panga väljavõtte (tl 66, 107), millega hagejad on soovinud tõendada 2014 laekunud summasid ning mille kohta kostja ei ole oma arvamust avaldanud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagejate nõuded on põhjendatud osaliselt ning kuuluvad rahuldamisele osas, mis vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.