Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
23.jaanuar 2015, Pärnu
Tsiviilasja number
2-15-693
Tsiviilasi
G. T.i ja M. väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: G. T. (isikukood x) Hageja 2: M. T. (isikukood x) Hagejate seaduslik esindaja A. T. (isikukood x, e-post: x) Kostja: M. T.
T.i
hagi
M.
T.i
vastu
elatise
15.01.2014 esitas A. T. oma alaealiste laste, G. T.i ja M. T.i, seadusliku esindajana ja nende nimel Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. T.ilt elatise väljamõistmiseks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on hagejate vanemad sõlminud 09.03.2006 notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe, millega kostja kohustus igakuiselt maksma elatisraha mõlemale lapsele poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga ulatuses. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole kokkuleppest kinni pidanud ning seetõttu pidas hagejate esindaja vajalikuks kohtu poole pöörduda. Hagiavaldusele lisatud notariaalse kokkuleppe punktis 5.4. on pooled kokku leppinud, et M. T. allub kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate M. T.i ja/või G. T.i nõuete rahuldamiseks vastgavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punktile 18. Eeltoodust tulenevalt on hagejatel kostjalt elatise saamiseks olemas dokument, mis on vajadusel sundkorras täidetav: täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 kohaselt on täitedokumendiks elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on
Tsiviilasi nr 2-14-63087 andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Hagejatel puudub elatise nõude maksmapanemiseks vajadus täiendavalt kohtu poole pöörduda, kostjalt elatise sissenõudmiseks tuleb esitada täitmisavaldus ja notariaalselt tõestatud kokkulepe täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile. Seega hagejate õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeltoodu alusel kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmasta ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.