Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9100
Kohtuasi
Osaühingu Alpois avaldus Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu vastu korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Alpois määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Osaühing Alpois (registrikood 10089389), lepinguline esindaja Marko Jaani Puudutatud isik Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu (registrikood 80460514), seaduslik esindaja juhatuse liige US
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) on määrus jõustunud.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu Alpois kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing Alpois (avaldaja) esitas 10.06.2024 Pärnu maakohtule avalduse Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus kohustada puudutatud isiku juhatust esitama avaldaja e-posti aadressile elektroonilised ärakirjad korteriühistu pangakonto väljavõtetest, millel on panga kinnitus ja oleks näha kõik väljaminekud, algsaldo ja konto jääk 01.01.2023–30.04.2024 kohta. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avaldaja on seisukohal, et alates korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 45 lg 1 1 jõustumisest tuleks eelistada dokumentidega tutvumise võimaldamist nende elektroonilisel kujul edastamisega. Avaldaja soovib tutvuda dokumentidega kohapeal, kuna tal võib hiljem tekkida vajadus kasutada konto väljavõtet tõendina.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata, kuna konto väljavõtet ei saadeta elektrooniliselt ja puudutatud isik on korduvalt pakkunud avaldajale võimalust tutvuda korteriühistu pangakontoga muul viisil, s.o puudutatud isiku asukohas.
3.Ärakuulamisel 25.11.2024 suunas kohus menetlusosalisi kompromissi sõlmima, kuid menetlusosalised jäid enda seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud.
4.Puudutatud isik teatas 03.12.2024, et AS-lt LHV Pank ei ole võimalik saada pangakonto väljavõtet avaldaja nõutud kujul. Kolmandate osapoolte andmetega väljavõtet puudutatud isik saata ei tohi. Lähtudes pangalt saadud vastusest pakkus puudutatud isik avaldajale lahenduseks, et esitatakse 5 päeva jooksul alates 09.12.2024 kolm eraldi väljavõtet panga allkirjadega, millel on 01.01.2023 kontoseis, 30.04.2024 kontoseis ja 01.01.2023–30.04.2024 perioodi väljaminekud. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 09.12.2024 määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isiku juhatust edastama 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest avaldaja e-posti aadressile puudutatud isiku panga kinnitusega arvelduskonto algsaldo seisuga 01.01.2023, lõppjääk seisuga 30.04.2024 ja filtreeritud „väljaminekute“ väljavõtte internetipangast ajavahemiku 01.01.2023–30.04.2024 kohta. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli avaldaja nõude materiaalõiguslik alus KrtS § 45 lg-s 1 ning menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja on pangakonto väljavõtet taotlenud, millega oli täidetud KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud esimene eeldus kohtu kaudu teabe saamiseks. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas avaldajal on õigus saada filtreeritud pangakonto väljavõte e-posti teel või tuleb avaldajal tulla pangakonto väljavõttega tutvuma asukohas Riia mnt 189a Pärnu linn. Maakohus nõustus avaldajaga, et alates KrtS § 45 lg 1 1 jõustumisest tuleks eelistada dokumentide saatmist korteriomaniku teatatud elektronposti aadressil. Muul viisil (näiteks tagades ligipääsu dokumentidele veebikeskkonnas) peaks dokumentidega tutvumist võimaldama siis, kui dokumentide saatmine korteriomaniku teatatud e-posti aadressil on liiga keerukas.
7.Avaldaja põhjendas vajadust saada teavet korteriühistu tegevusest, sh kontrollida, kellele korteriühistu teeb ülekandeid ja mis summas. Kohtu hinnangul põhjendas avaldaja puudutatud isiku pangakonto filtreeritud „ainult väljaminekud“ väljavõtetega tutvumise vajadust. Tegemist ei ole KrtS § 45 lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et
2-24-9100 see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida, kui avaldajale saab teatavaks korteriühistu tehtud maksete suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada ülevaade korteriühistu rahalistest väljaminekutest . Maakohus leiab, et puudutatud isikul tuleb esitada väljavõte internetipangast, millel on olemas panga kinnitus. Internetipangast kontoväljavõtete esitamine ei nõua kohtu hinnangul ka suurt rahalist ega ajakulu.
8.Menetluskulud oli maakohtu hinnangul õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohus avaldaja nõude rahuldas, oleks avaldaja kohtu hinnangul saanud dokumentidega Pärnu linnas asukohas Riia mnt 189a tutvuda. Väide, et üks avaldajale kuuluvatest korteritest ei ole elamiskõlblik, ei ole asjakohane. Vastupidi, maakohus järeldas, et avaldaja seaduslikul esindajal oli võimalik kohtuda puudutatud isiku juhatuse liikmega temale kuuluvas korteriomandis ning puudus vajadus minna puudutatud isiku korterisse või saada kokku koridoris. Asjas esitatud materjalidest nähtus, et avaldaja on jäigalt nõudnud pangakonto väljavõttega tutvumist ainult e-posti aadressile saatmisega ega ole muid viise aktsepteerinud, kuigi võimalus selleks oli. Seega ei oleks õiglane puudutatud isiku suhtes mõista avaldaja menetluskulusid temalt välja. Samas ei ole õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, kuna ka puudutatud isik ei ole täies ulatuses arvestanud korteriomaniku õigustatud huvidega. Hagita menetluses tuleks kohtu hinnangul hüvitada osalevate isikute menetluskulusid, sh õigusabikulutusi piiratumalt kui hagimenetluses. Kohtul on hagita menetluses endal asjaolude selgitamise kohustus. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas, ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
10.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja jättis ebaõigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Õiglane oleks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei arvestanud piisava põhjalikkusega avaldaja poolt kohtusse pöördumise vajalikkust, põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust.
11.Puudutatud isikul oli enne avalduse kohtusse esitamist võimalik ette näha, et avaldus võidakse rahuldada ja menetluskulud võivad tervikuna jääda tema kanda. Avaldaja hinnangul ei ole õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda seetõttu, et avaldaja oleks saanud tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas Pärnus või avaldaja enda korteriomandis. Avaldaja asukoht on Tallinn ja avaldaja juhatuse liige ei viibi tihti Pärnus. Seega oleks pidanud avaldaja juhatuse liige sõitma Pärnusse ainuüksi selleks, et dokumentidega tutvuda, millega oleks avaldajale tekkinud täiendav kulu. Teiseks, avaldajale kuuluvas korteriomandis ei ole võimalik füüsiliselt tutvuda dokumentidega, kuna korteriomand ei vasta elementaarsetele tingimustele. Kuna ühistu ei ole taastanud välisseina, siis avaldaja ei ole korteriomandisse organiseerinud valgustust, samuti põrand on ülesvõetud ja ohtlik. Tegemist on sisuliselt ehitusobjektiga. Lisaks ei ole seaduse mõttega kooskõlas seisukoht, et korteriomanikul on õigus pelgalt tutvuda ja vaadata dokumente, mitte saada neist ärakirju.
12.KrtS § 45 täiendati lõikega 11, mis annab korteriomanikule õiguse nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. KrtS seletuskirja kohaselt vaid olukorras, kui dokumentide saatmine korteriomanikule elektronposti aadressil on liiga keerukas, peaks
2-24-9100 dokumentide tutvumist võimaldava mõnel muul viisil. Puudutatud isik saatis avaldajale nõutud dokumendid e-posti teel 13.12.2024. Vastav kohtupraktika annaks korteriühistutele sisuliselt võimaluse enda kohustusi rikkuda kartmata tagajärgi, mis võivad kaasneda kohtumenetluses tekkida võivate teise poole menetluskulude hüvitamisega. Menetluse edasine käik
13.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
16.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.
17.Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, mille teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid arvesse võttes põhjendatult jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Hagita menetlused on olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma menetluskulud. Kuigi praegusel juhul avaldaja saavutas kohtusse pöördudes oma eesmärgi, saades soovitud dokumendid elektroonilisel kujul, märkis maakohus menetluskulude jaotamisel põhjendatult, et avaldajale pakuti dokumentidega tutvumise võimalust kohtueelselt puudutatud isiku asukohas, mistõttu ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Seda asjaolu arvesse võttes ei ole maakohus diskretsiooni piire rikkunud.
20.Avaldaja leiab KrtS § 45 lg-le 11 tuginedes, et puudutatud isik oli kohustatud esitama talle ärakirja puudutatud isiku konto väljavõttest elektrooniliselt. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrtS eelnõus on viidatud sätte kohta selgitatud, et korteriomanikel on võimalus
2-24-9100 nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. Avaldaja ei soovinud üksnes konto väljavõttega tutvuda, vaid soovis saada e-posti teel krediidiasutuse kinnitusega puudutatud isiku konto väljavõtet. Ärakirja konto väljavõttest sellisel kujul nagu avaldaja seda nõudis, ei olnud puudutatud isikul olemas. Puudutatud isik pidi laskma avaldaja nõutud dokumendid (krediidiasutuse kinnitusega 3 väljavõtet kontost) avaldaja jaoks koostada.
21.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et praegustel asjaoludel menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine muudab KrtS § 45 lg 1 1 sisutühjaks või raskendaks selle kasutamist. Viidatud säte ei kohusta korteriühistuid esitama korteriomanikele kõiki korteriühistu tegevust puudutavaid dokumente elektrooniliselt, vaid suunab eelkõige korteriühistuid võimalusel kasutama elektroonilisi keskkondi, mille kaudu on võimalik korteriühistut puudutavad dokumendid üles laadida ning anda juurdepääs korteriomanikele, mis võib aidata ennetada vaidlusi korteriomanike ja korteriühistu vahel. TsMS § 172 lg 1 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka asja materjalidest ei nähu kulude kandmist. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 järgi selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.