Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-19183

avaldaja K. K. täisealiseks saamiseni *. Ühtlasi kohustati võlgnikku A. K. hüvitama avaldajale 20 eurot menetluskulude katteks. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsu on kohus lugenud kättetoimetatuks 29.08.2014 väljastusteate alusel, mille kohaselt on maksekäsk isiklikult kätte toimetatud A. K. 29.08.2014. a. /tlk 11/. Määruskaebus, menetluse käik 12.12.2014. a esitas A. K. kohtule määruskaebuse. Määruskaebuses teatab võlgnik, et sai 26.08.2014. a koostatud maksekäsu kätte koos Tallinna Kohtutäituri Katrin Velleti büroos 26.11.2014 algatatud täiteasjaga nr * 29.11.2014. a. Võlgnik väidab, et perioodil 15.06.2014 kuni 05.09.2014 viibis välislähetuses ning täitis tööandja poolt antud töökohustusi. Määruskaebus sisaldab taotlust täitemenetluse peatamiseks. 16.12.2014. a andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS § 663 lg 7 alusel. 16.12.2014. a määrusega jättis maakohus käiguta A. K. poolt esitatud avalduse täitemenetluse peatamiseks ja andis A. K. tähtaja (14 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest) puuduste kõrvaldamiseks, so põhistatud täitemenetluse peatamise avalduse esitamiseks. 16.12.2014. a määrusega võttis kohus A. K. määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustaja seaduslikku esindajat esitama kohtule kirjalik seisukoht esitatud määruskaebuse osas hiljemalt 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 15.01.2015. a esitas A. K. esindaja vahendusel kohtule nn vastuse kohtumäärusele, mille kohaselt võlgnik peab elatist maksma ka teisele lapsele (lisaks avaldajale) 200 eurot kuus, täiteasjas nr * on kohtutäitur võlgnikult viivitamata sisse nõudnud 727,60 € suuruse summa (mis koosnes nõudest, summas 400 €, täitemenetluse alustamise tasust summas 213,00 € ja kohtutäituritasust summas 114,60 €), mis on võlgniku pannud raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt palub määruskaebuse esitaja peatada kohtumääruse alusel Tallinna kohtutäituri Katrin Vellet'i poolt 28.11.2014. a algatatud täitemenetlus täiteasjas nr * tagatiseta. 16.01.2015. a edastas kohus A. K. esindajale volikirja esitamise nõude, millest kajastuks esindaja volitus esindada A. K. kohtumenetluses /tlk 68/. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud esitatud määruskaebusega leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 663 lg-le 1 otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 16.12.2014. a määrusega võttis maakohus küll A. K. määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustaja seaduslikku esindajat esitama kohtule kirjalik seisukoht esitatud määruskaebuse osas hiljemalt 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest /tlk 49/, kuid asja menetluse käigus on selgunud, et 26.08.2014. a maksekäsk on määruskaebuse esitajale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 29.08.2014. a /tlk 11 väljastusteade/. Kohus on kontrollinud ja leidnud, et määruskaebus on eelnevalt valesti menetlusse võetud, kuna määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib maksekäsu peale võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

2-14-19183

Eeltoodust tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimane kuupäev 13.09.2014. a, kuid määruskaebus on kohtule esitatud 12.12.2014. a /tlk 12/. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 643 lg 1 kohaselt kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad määruskaebuse läbi vaatamata jätmise alused vastavalt TsMS 637 lg 1 p-le 2 ja § 643 lg-le 1, so määruskaebus on valesti menetlusse võetud, kuna määruskaebus oli esitatud TsMS § 4891 lg 1 sätestatud tähtaega ületades, mistõttu kohus jätab läbi vaatamata A. K. poolt esitatud määruskaebuse. TsMS § 659 ja § 643 lg 1 kohaselt võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Eeltoodust tulenvalt ja arvestades asjaolu, et kohus jätab maksekäsu peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad menetluskulud võlgniku, so A. K. kanda TsMS § 172 lg 9 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.