Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-55866 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides makse selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on tema isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus leiab, et hageja elatise nõue on tagasiulatuva elatise osas ning selles osas, kus hageja nõuab elatise tasumist kuni hageja täisealiseks saamiseni, õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud, siis kuulub hagi eeltoodud nõuete osas rahuldamisele. Samas on hageja palunud enda kasuks kostjalt välja mõista ka elatise PKS § 97 p 2 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on leidnud, et eelmainitud sätte alusel elatisenõude rahuldamiseks peab ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 07.03.2014.a lahendit asjas nr 3-2-1-192-13, p 10). Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole eeltoodud tingimused täidetud. Kuivõrd kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1), siis ei ole hagi selle nõude osas õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus

2-14-55866 selgitab, et hagejal on PKS § 97 p 2 alusel nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja vaidluse iseloomu jätab kohus menetluskulud hagi osalisel rahuldamisel TsMS § 162 lg 4 alusel siiski kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.