Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-14-60661 pärandvara jagamiseks kaaspärijate vahel viisil, et tema alaealisele lapsele XXXjääb 12,5% XXX(isikukood XXX, surnud XXX) nimel olevast 822-st Swedbanki Pensionifondi V3 (aktsiastrateegia) osakust (seisuga 03.11.2014), nimiväärtusega 0,64 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik 11.11.2014 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja palub kohtul anda nõusoleku XXX nimel pärandvara jagamiseks ning osa varaga tehingute tegemiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 13.12.2014, määras lapsele esindaja ja küsis esindajalt ja Tallinna linnalt (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamust esitatud avalduse osas. XXX esitas 19.11.2014 taotluse, milles palus kohtul määrata erieestkostja isik, kuna avaldajal ei ole lähedasi isikuid, keda võiks menetlusse kaasata. Advokatuur nimetas riigi

2-14-60661 õigusabi osutajaks vandeadvokaadi Ilja Santaševi. Eestkosteasutus esitas 24.11.2014 arvamuse. Lapsele menetluses määratud esindaja esitas arvamuse 24.11.2014. Avaldus XXX palub anda temale kohtu nõusolek XXX nimel pärandvara jagamiseks järgnevalt: pärandvara hulka kuuluvad korteriomandid Tallinnas aadressil XXX/XXX ja XXX jäävad pärijate kaasomandisse vastavalt iga pärija osa suurusele; hooneühistu XXX garaažiboks nr 8 jääb kaasomandisse vastavalt iga osa suurusele; sõiduautod Mercedes-Benz 200D XXX ja Opel Vectra XXX müüakse turuhinnaga ja saadav summa kantakse vastavalt iga pärija osa suurusele tema pangakontole; sõiduauto Mazda 626 XXX jääb XXX ainuomandisse; Swedbank Pensionifondi V3 822 osakute tagasivõtmisel saadav summa kantakse iga pärija osa suuruses summas tema pangakontole; pangakontodel olevad summad kantakse iga pärija osa suuruses summas tema pangakontole. Avaldaja palub määrata kohtul XXX pärandvara jagamise toiminguks erieestkostja. Samuti palub XXX anda temale kohtu nõusolek XXX nimel sõiduautode MercedesBenz 200D XXX ja Opel Vectra XXX müügiks ja kohustada XXX kandma lapse osa tema pangakontole nr XXXXXXXXXXXX ja kohtu nõusolek XXX nimel Swedbank Pensionifondi V3 osakute tagasivõtmise avalduse esitamiseks ja osakute rahas väljavõtmisel kohustada XXX paigutama lapse osa tema pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. Avaldaja palub jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamus XXXja XXXühisvara hulka kuuluvad korteriomandid asukohaga XXX/XXX , Tallinn ja XXX , Tallinn; hooneühistu XXX garaažiboks 8; sõidukid Mercedes-Benz 200D, XXX; Mazda 626, XXX ; Opel Vectra, XXX; Swedbank Pensionifondi V3 882 osakut ja arvelduskontod. 17.11.2014 käisid Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul XXX ja alaealine XXX . Vestlusel selgus, et XXX abikaasa ning XXX ja ta kahe venna isa XXX suri XXX. Avaldaja XXX teatas 17.11.2014, et tal ei ole välja pakkuda isikut, kes võiks olla tema tütre XXX erieestkostjaks ning tegi sellekohase avalduse Harju Maakohtusse. XXX elab korteris aadressil XXX , Tallinnas, koos alaealise tütre ja kahe täisealise pojaga. Ta soovib lastega elada seal ka edaspidi. XXX tahab koos teiste pärijatega jagada pärandvara järgmiselt: korteriomandid ja hooneühistus olev garaažiboks jäävad vastavalt pärijate poolt päritud osade suurustele nende kaasomandisse, sõidukid Merzedes-Benz 200D, XXX ja Opel Vectra XXX müüakse turuhinnaga ning vastavalt pärijate osade suurustele kantakse müügist saadud summad nende pangakontodele. Swedbanki pensionifondi osakud ja rahalised vahendid pangakontodel kantakse samuti vastavalt pärijate poolt päritud osade suurustele nende pangakontodele. Sõiduautot XXX kasutab avaldaja pere, see on alaealise XXX

2-14-60661 ja tema vendade majapidamiseks ning igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu soovib avaldaja sõidukit enda ainuomandisse vormistada. Kuna täisealistel pärijatel puudub juhtimisõigus ja huvi vastavat sõidukit omada ning avaldaja kasutab autot pere hüvanguks, siis oleks otstarbekas jätta sõiduk XXX omandisse. Kui XXX soovib pärandvara jagamist ja varaga tehingute tegemist, siis ei saa ta samaaegselt nimetatud tehingutes esindada nii ennast kui ka oma tütart XXX i, kuna see on vastuolus PKS § 180 lg 1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on arvamusel, et XXX tuleb pärandvara jagamiseks, samuti alaealise poolt päritud vara võõrandamiseks määrata erieestkostjaks isik, kellel puudub XXX iga huvide konflikt antud tehingute tegemisel. PKS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXX määratavale erieestkostjale tuleb anda nõusolek sõlmida alaealise nimel XXX pärijana leping XXX ja XXX abielulise ühisvara jagamiseks viisil, et kummagi abikaasa osa ühisvaras moodustab 1/2 mõttelist osa. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et alaealise XXX huve ei kahjusta pärandvara hulka kuuluva sõiduauto XXX tema ema ainuomandisse jätmine, kuna seda kasutatakse edaspidi nii tema kui ka tema vendade heaoluks. XXX ja tema vennad on suures osas oma ema ülalpidamisel, hooldusel ja siiani elatakse ühtse leibkonnana. Teiste eelpoolnimetatud sõidukite võõrandamine on otstarbekas, kuna mittekasutuses olevad sõidukid lagunevad aja jooksul ja kaotavad oma väärtuse. Lasnamäe Linnaosa Valitsusel puudub informatsioon nimetatud sõidukite keskmise turuväärtuse kohta. Eestkosteasutus leiab, et sõidukite võõrandamine on põhjendatud, kui nende võõrandamisest saadav tulu ei ole väiksem kui sõidukite keskmine turuväärtus. XXX pärandiosa võõrandamisest saadav raha, mida ei ole vaja lapse ülalpidamiseks ega muudeks igapäevasteks kuludeks, tuleb paigutada krediidiasutuses XXX varast eraldi. Esindaja arvamus Avaldaja on lapsele menetluses määratud esindajale, vandeadvokaadile Ilja Santaševile selgitanud, et tema tegelik tahe on ainult pangakontodel olevate summade ülekandmine pärijate kontodele ning pensionfondi osakute rahas ülekandmine ka pärijate kontodele. Avaldaja on pöördunud nn «tasuta juristile», kes koostas antud avalduse. Arusaamatus on tekkinud põhjusel, et avaldaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel ja on usaldanud isikut, kes avalduse on koostanud ja ei

2-14-60661 seletanud avaldajale avalduse sisu. Avaldaja seletas, et lapse osa rahast (1/4) paigutatakse lapse kontole. Vandeadvokaat Ilja Santašev vestles ka lapsega Maria-Anastasiaga, kes kinnitas, et pooldab kõiki tema ema poolt vastuvõetud otsuseid ja on nõus raha jagamise viisiga. Esindaja on seisukohal, et tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on põhjendatud, kuna antud tehing ei ole lapse huvidega vastuolus. Raha tuleb paigutada lapse kontole ja seda saab edaspidi kasutada lapse huvides. Ärakuulamine Kohus kuulas 27.11.2014 Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas ära avaldaja XXX ja puudutatud isiku XXX i. XXX vastas kohtule, et ta rääkis advokaadiga, et kuna tal on vaja lihtsalt abikaasa palk saada oma kontole, siis selleks ei ole mingisugust erieestkostjat vaja. Seda väitis tema advokaat. Nad said notarilt pärimistunnistuse ja läksid sellega panka, et saada ligipääs avaldaja abikaasa töötasule. Tunni aja jooksul nad arutasid pangas midagi, lõpuks öeldi, et praegu kehtib uus seadus. Et kuna on alaealine laps, siis on selleks vaja kohtu nõusolekut. Siis saadeti avaldaja Kentmanni kohtumaja, et ta seal kirjutaks avalduse. Pangast öeldi, et kolme päeva pärast saab raha kätte. Lapse esindaja selgitas seda kõike avaldajale. Avaldajal ei ole ühtegi lähedast inimest, keda võiks nimetada erieestkostjaks. Onu ei ole nõus. Isegi lastekaitsetöötaja rääkis onuga, üritas teda veenda, aga ei õnnestunud. Avaldaja abikaasa suri 03.septembril Türgi lennujaamas. Ta oli Venemaa kodanik. Abikaasa tööandja teavitas avaldajat juhtunust. Palgasumma on 8500 dollarit. Avaldaja soovib ainult raha pangast kätte saada. Jurist ei saanud avaldaja seletusest aru. XXX ja XXX on ka avaldaja lapsed. Pangast öeldi, et kui kohtumäärus on olemas, siis tuleb neil kõigil koos selle kohtumäärusega panka minna. Tasuta õigusabi jurist lihtsalt küsis, milline vara avaldajal on ja ta nimetas. Avaldaja isegi ei ole seda avaldust lugenud. Sellisest tekstist praegu ta aru ei saa. Lapse esindaja ütles, et kui on vaja raha kätte saada, siis ei ole vaja mitte mingisugust erieestkostjat. Avaldaja tahaks, et see raha läheks lapse koolifondi. Ta soovib saada raha pangast kätte, muid soove ei ole. Lastekaitsespetsialist ütles, et äärmisel juhul ta võib olla nõus ja vastu tulla. Avaldaja sooviks on saada ligipääs pangakontole ja midagi muud, mis avalduses kirjas on, ta ei soovi. XXX vastas kohtule, et ta on nõus sellega, mis ema räägib. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse nõusolekut pärandvara jagamiseks, pensionifondi osakute tagasivõtmiseks, müügiks ja pärandvaraks oleva raha kandmiseks alaealise lapse XXX nimel lapse arvelduskontole, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse ja lapsele

2-14-60661 menetluses määratud esindaja seisukohaga. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad alaealise lapse huvidest ega kahjusta tema huve. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 130 kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 2 kohaselt, pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel

2-14-60661 peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. PKS § 209 lg 1 kohaselt, isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. PKS § 209 lg 2 kohaselt, erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. PKS § 180 lg 1 p 1 järgi eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. PKS § 206 lg 1 järgi eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Avalduses märgitud tehingute puhul on vanema esindusõigus lapse suhtes osaliselt välistatud ning soovitud tehingute, mille pooleks on nii avaldaja kui laps, läbiviimiseks on vaja määrata erieestkostja. Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid s.o, et erieestkostjaks võib olla füüsiline isik, kes on võimeline esindama eestkostetava huve. Kohus asendab eestkostetava tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kuna avaldaja on kohtule kinnitanud, et temale ei ole teada isikut, keda võiks käesolevas avalduses taotletud tehingute tegemisel määrata erieestkostjaks ning kes oleks andnud selleks oma nõusoleku. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja on kohtus ärakuulamisel kinnitanud, et tema sooviks on saada ligipääs pangakontole ning et midagi muud, mis avalduses taotletud on, ta ei soovi. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma lapse XXX nimel tehingute tegemiseks. Kohus ei lahenda taotlust anda nõusolek pärandvara jagamiseks ülejäänud vara osas, kuna avaldaja on ülejäänud osas taotlusest kohtus ärakuulamisel saabunud. Kohtule esitatud omandiõiguse tunnistuse (koostatud ja tõestatud 03.11.2014, Tallinna notari Alla Ševtšuki ametitegevuse raamatu nr XXX ) kohaselt kuulus XXX ja XXX ühisvara hulka Swedbank Pensionifond V3 (aktsiastrateegia) 822 osakut, nimiväärtusega 0,64 eurot. Arvelduskontosid ühisvara hulgas omandiõiguse tunnistuses nimetatud ei ole. Lähtudes PKS § 39 ja § 37 lg 3 on kummagi abikaasa osa ühisvaras 1⁄2 mõttelist osa, s.o. 50%. Pärimistunnistuse (koostatud ja tõestatud 03.11.2014, Tallinna notari Alla Ševtšuki ametitegevuse raamatu nr 2107) kohaselt on XXX pärijateks neli isikut, kellest igaüks on pärijaks 1⁄4 suuruses mõttelises osas. Seega on XXX osa XXX(isikukood XXX, surnud XXX)

2-14-60661 arvelduskontodel pankades olevatest rahasummadest Pensionifond V3 (aktsiastrateegia) 822 osakust 12,5%.

25%

ja

Swedbank

Kohus leiab, et on põhjendatud anda avaldajale nõusolek lapse pangakontole paigutatud raha kasutamiseks lähtudes lapse vajadustest või lapse ülalpidamiseks ilma kohtu nõusolekuta. Taotletavad toimingud lähtuvad lapse huvidest ja on nende õiguste kaitsmiseks vajalikud. Kohus annab nimetatud nõusoleku lapse emale lapse nimel teha kavandatavate tehingute selguse huvides ja kuna avaldaja nõusolekut taotles. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.