2-14-61941/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 12 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60-70 eurot). Hagejad on seadusliku esindaja vahendusel esitanud kohtule nõude tõendamiseks hagejate sünnitõendid, ruumi registreeritud isikute nimekirja aadressil * ning hageja R. P. puude tõendi. Hagejate seaduslik esindaja teatas 02.01.2014. a kohtule, et on nõus kostja poolt pakutud summaga – kostja tasub kummagi hageja kasuks elatist 117,15 eurot kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast palga alammäärast ning tagasiulatuva elatise väljamõistmine alates 04.10.2014. a. Kostja vastuväited ja kostja poolt esitatud tõendid 17.12.2014. a esitas kostja hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt tunnistab hagi osaliselt – kohustuse maksta kummalegi lapsele elatist summas 117,15 eurot (33% miinimumpalgast) kuus ja palub PKS § 102 lg 2 alusel vähendada väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud elatise alammäära. R. P. on lisaks hagejatele ka kolmas laps – 13-aastane tütar B. P., kes on käesoleval ajal olulises osas kostja ülalpidamisel. Praegu elab B. P. küll vanaema juures, kuid kui A. P. on kostja juurest ära kolinud, soovib B. P. tulevikus isa juurde tagasi kolida. Kostja on osaliselt töövõimetu, tal on 40% ulatuses osaline töövõimetus. Kostjale makstakse ka töövõimetuspensioni ~ 100 eurot kuus, kuid see raha kulub ravimite ostmiseks. Kostja töötab vaatamata osalisele töövõimetusele täistööajaga *-s, kuid kroonilised seljavalud tingivad sageli ajutist töövõimetust, mille korral esimese kolme päeva eest haigushüvitist ega palka ei maksta. Kostja töölepingujärgne töötasu on 610 eurot kuus, väljamaksmisele kuulub ~ 500 eurot kuus. See kulub kostjal järgnevalt: igapäevane sõidukulu * tööle ja Haapsallu tagasi 60 eurot kuus; eluasemekulu – * majandamiskulu 175 eurot kuus (novembris nt KÜ arve summas 138 eurot ja elektrikulu 37 eurot); kulu R.P. elukondlike kulude katmiseks – söök, riided, olme, riided, jalanõud, hügieen, 4 eurot päevas, 120 eurot kuus; eluasemelaenu igakuine makse koos intressimaksega 88 eurot kuus. Kostja ei arvesta käesolevas kuluarvestuses kulu ravimitele, kuna selleks kulub kogu töövõimetuspension, ~ 100 eurot kuus. Need kostja toimetulekuks vajalikud igakuised kulutused moodustavad 443 eurot kuus ning peale nende kandmist jääks netopalgast kolmele lapsele ülalpidamise andmiseks ~ 57 eurot kuus. Kostja mõistab, et laste ülalpidamisvajadus on suurem kui 19 eurot lapse kohta kuus ning ta peab astuma samme oma ülalpidamisvõime parandamiseks, kuid kostja tervislikele näidustustele ja osalisele töövõimele vastavaid suurepalgalisi töökohti ei ole Läänemaal saada. Eelpool välja toodut arvestades palub kostja PKS § 102 lg 2 alusel vähendada hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 alammäära ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 117,15 eurot kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast palga alammäärast hageja kohta kuus. Kostja on nõus elatise väljamõistmisega alates 04.10.2014. a, sest kuni 3. oktoobri õhtuni elasid lapsed R. P. koos ja olid tema vahetul ülalpidamisel. Kostja on nõus samadel tingimustel sõlmima asja lahendamiseks kompromissi.

Kostja on esitanud kohtule tõenditena B. P. sünnitunnistuse, R. P. pensionitunnistuse, R. P. töölepingu, * töökorralduse reeglid, KÜ * majandamiskulude arve, AS Imatra Elekter arve, eluasemelaenu lepingu ja graafiku väljavõtte ning esindaja volikirja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. R. P. ja K. P. on A. P. ja R. P. alaealised lapsed ning vanemad on kohustatud andma lastele ülalpidamist. Hagiavalduses on välja toodud laste vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Need kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale igapäevaselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises, siis tuleb ülalpidamist anda elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Esitatud hagiavalduses palusid hagejad välja mõista igakuine elatis miinimumsummas, so hagi esitamise ajal kehtinud töötasu alammäär 355/2=177,50 eurot kuus ühe hageja kohta. Hagejad palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis alates 01.10.2014. a. Kostja palub PKS § 102 lg 2 alusel vähendada hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 117,15 eurot kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast palga alammäärast hageja kohta kuus. Kostja palub tagasiulatuv elatis välja mõista alates 04.10.2014. a, kuna kuni selle päevani olid alaealised lapsed R. P. ja K. P. kostja vahetul ülalpidamisel. Hageja on 02.01.2014. a kohtule saadetud kirjas nõustunud kostja taotlusega – vähendada elatist 117,15 euroni kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast palga alammäärast hageja kohta kuus ning mõista välja tagasiulatuv elatis alates 04.10.2014. a.

Alates 01.01.2014. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 355 eurot kuus, seega töötasu alammäärast 33% 117,15 eurot. Alates 01.01.2015. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 390 eurot kuus, seega töötasu alammäärast 33% 128,70 eurot. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Kuna hagejad on nõustunud elatise väljamõistmist alla miinimummäära, so 117,15 eurot kuus kummalegi lapsele, siis ei analüüsi kohus laste vajadusi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt R. P. hageja R. P. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 03.12.2014. a kuni R. P. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * igakuiselt 117,15 (ükssada seitseteist eurot ja 15 senti) eurot kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ja kostjalt R. P. tuleb välja mõista hageja K. P. kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 03.12.2014. a kuni K. P. täisealiseks saamiseni, s.o kuni *. a igakuiselt 117,15 (ükssada seitseteist eurot ja 15 senti) eurot kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostjalt R. P. tuleb hageja R. P. kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 04.10.2014. a kuni 02.12.2014. a summas 230,40 eurot, ja hageja K. P. kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 04.10.2014. a kuni 02.12.2014. a summas 230,40 eurot. Kohus arvestab, et elatise suuruseks päevas on 3,905 eurot ning tagasiulatuv elatis mõistetakse välja oktoobris 2014 27 päeva eest ja detsembris 2 päeva eest, kokku 29 päeva eest summas 113,245 eurot, millele lisandub elatis novembris 2014 summas 117,15 eurot. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3 195 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tuginedes eeltoodule jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.