Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
19.detsember 2014, Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-62581
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. N. (isikukood x) Hageja seaduslik esindaja M. N.a (isikukood x, elukoht x; e-post: x) Kostja: S. R.
A. N.i hagi S. R.i vastu elatise väljamõistmiseks
M. N.a esitas 15.12.2014 oma alaealise poja A. N.i seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse S. R.i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes o lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega ülalpidamiskohustuse tekkimise (ja kohtu kaudu selle kohustuse täitmise nõudmise) eelduseks on, et lapse põlvnemine isast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.
2-14-54805 A. N.i isa on seaduses ettenähtud korras kindlaks tegemata. Hagiavaldusele hageja sünnitunnistust lisatud ei ole. Rahvastikuregistri andmebaasis andmeid A. N.i isa kohta ei ole, seega hageja sünniaktis kanne isa kohta puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole A. N.il õiguslikku alust nõuda S. R.ilt elatist ning S. R.il ei ole A. N.i ülalpidamise kohustust. Hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus tagastab avalduse selle esitajale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagejal on õigus esitada elatise nõue uuesti pärast isaduse kindlakstegemist või koos põlvnemise tuvastamise hagiga. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.